Kuidas toetada last lugema ja kirjutama õppimisel?

Lapsed õpivad lugema ja kirjutama keskmiselt 5–7-aastaselt. Aga enne, kui laps õpib lugema ja kirjutama, peab ta omandama lugemise ja kirjutamise eeloskused. Lapsel on vaja tähed selgeks saada ning õppida häälima ja omandada häälikanalüüsi oskus. Selleks, et tähtede kirjutamine tuleks lihtsamalt, on soovitatav teha lapsega kirja eelharjutusi.

TÄHED SELGEKS. Mõni laps tunneb tähtede vastu huvi ja saab need kiirelt selgeks. Teisele lapsele on see raske ja seetõttu võib ka huvi kaduda. Oluline on alustada lihtsamate tähtede õppimisest (nt I, O, A) ning tasapisi uusi tähti juurde võtta. Lisaks tasub tähtede õppimisele läheneda loovalt, näiteks:

  • kirjutada pulgaga tähti liivale
  • meisterdada erinevatest materjalidest tähti (nt laduda käbidest või lõigata välja paberist)
  • kasutada tähematte, nt laduda tähematid tuppa põrandale ning vastavalt kuuldud häälikule paluda lapsel hüpata õigele tähele

HÄÄLIMINE tähendab sõna hääldamist häälikhaaval (EMA: ee-mm-aa). Häälimisel tuleb öelda häälikuid nii, nagu me neid kuuleme ja ütleme (ISA: ii-ss-aa, mitte: ii-ess-aa). Häälikute eristamise võime on väga oluline – see toetab lapsel õige häälduse ja õigekirja kujunemist.

Mänge häälimisoskuse arendamiseks:

1) Hääli sõnu ja lase lapsel sõna ära arvata. Arvatav ese võiks esialgu olla lapse vaateväljas – lill, aken, tool.

2) Häälimisel aitab häälikuid paremini tajuda häälikute materialiseerimine. Sõna häälides paiguta iga hääliku tähistamiseks lapse ette mingi lihtsasti tajutav objekt (pliiats, kivi, tammetõru vms).

3) Kui lapsel on tähed selged, siis saab häälimist kasutada koos tähtede ladumisega. Alustada tasub lühikestest ja ilma sulghäälikuta sõnadest, kuna neid on lihtsam häälida. Järgnev pilt on tehtudki sellise harjutamise järel, st palusin lapsel esmalt sõna (nt enda nimi) häälida ja seejärel see piparkoogi-tähtedest laduda.

HÄÄLIKANALÜÜS on häälikute eristamine ja nende järjekorra määramine sõnas. Öeldakse, et lähtumine häälikutest sõnas on lugema-kirjutama õppimise vundament.

Mänge häälikanalüüsi arendamiseks:

1) Sõnauss, uue sõna mõtlemine eelmise sõna viimase hääliku järgi (kass – siga – ahv). Sama mängu saab teha ka piltide reastamisega.

2) Ühe ja sama häälikuga algavate sõnade nimetamine (pall, pilv, porgand);

3) Täidan, täidan laeva. Nt asjadega, kus on e häälik: seebiga, seentega…

4) Kalamäng paberist tehtud kalaga, mis on kolmeks lõigatud (Kuula, kas … häälik on sõna alguses, keskel või lõpus! Tõsta vastavalt kala pea, keha või saba!)

LUGEMISE ALGUS. Kui laps on tähed selgeks saanud, siis tasub lugema õppimist alustada esialgu kahe tähe kokkulugemisest (nt E-I, M-A). Pildil oleval harjutuslehel pidi laps tõmbama joone M-i juurest täishääliku juurde ja ka hääldama nt MMAA. Mängus läks M täht A-le külla. (See pildil olev harjutusleht on võetud A. Hanseni ja M. Jahu harjutuste kogumikust “Lups lugema 1”).  

KIRJA EELHARJUTUSED. Selleks, et kirjutamine tuleks lihtsamalt (silma ja käe koostöö areneks ning käsi muutuks osavamaks) on hea esmalt teha lapsega kirja eelharjutusi, nt kriipse, sik-sakke, laineid jm mustreid (nagu pildilt näha on selliseid harjutusvihikuid isegi vasakukäelistele).

Lugema ja kirjutama õppimine on tore seiklus, mida saab täiskasvanu juhendamisel teha mänguliselt ja kaasahaaravalt. Kui näed, et lapsel läheb lugema ja kirjutama õppimine vaevaliselt, siis ära kõhkle – pöördu meie toredate spetsialistide poole ja saame koos need raskused ületatud.

Kuidas toetada lapse lugemisoskuse arengut?

Meie keskuse eripedagoog Maria jagab mõtteid ja häid raamatusoovitusi, millega saab alles lugema õppiva lapse lugemishuvi soodustada ning lugemisoskust arendada.

Lugemine areneb lugedes, seega  on oluline leida lapsele raamat, mis teda mingil moel kõnetab, ja innustada teda pidevalt lugema. Natuke. Iga päev. Esialgu piisab ka 10 minutist päevas.

Raamatu juures võib last köita selle pealkiri, illustratsioonid, vahvalt, selgelt, värviliselt või põnevalt kujundatud leheküljed. Lapse enda teadmata  toetavad teda ka suuremad tähed, laiemad sõnade ja ridade vahed, samuti lihtsama struktuuriga sõnad. Mõned lapsed eelistavad joonis- ehk trükitähti, mõned kirjatähti.

Oluline on leida lapsele meeldiv raamat, seda koos temaga uurida ning koos ka lugema asuda. Kui raamat on loetud, saab laps uhkelt öelda, et ta on ise raamatu läbi lugenud! See juba on midagi!

Raamatu läbilugemise kogemus tekitab lapses eduelamust, julgust ja tunnet, et ta suudab raamatuid lugeda küll.

Siinkohal mõned raamatud, mis on oma heade omaduste poolest silma jäänud. Raamatud sobivad lastele, kellel kokkulugemise nipp on enam-vähem selge ning kellel on vaja seda nüüd harjutada ja kinnistada.

Nicholas Oldland “Suur karu kalli”

Mick Inkpen „Kipper“ ja  „Kipperi mänguasjakast“

Marianne Dubuc „Lõvi ja lind“

Gemma Merino „Krokodill, kellele ei meeldinud ujuda“

Gemma Merino  „Lehm, kes ronis puu  otsa“

Gemma Merino  „Lammas, kes haudus muna“

Rose Lagercrantz   „Minu õnnelik elu“

Rose Lagercrantz  „Mu süda hõiskab ja naerab“

Rose Lagercrantz  „Kui ma olin õnnelik“


Kõnekoja meeskond soovib teile ja teie lastele rohkelt lugemislusti!