Täiskasvanute kogelus

Mis on kogelus?

Umbes 1 inimene sajast kogeleb. Inimesed kogelevad erinevatel viisidel. Mõni võib jääda justkui blokki sõna hääldamisel (võimetus mingi aja jooksul häält ja häälikuid tekitada: —-tere) , teine kordab (te-te-te-tere) või venitab (teeere) häälikuid jne. Kui Sa oled kogeleja ja mõtled enda kõne peale, siis küllap avastad, et kõneled vahel täiesti sujuvalt, näiteks omaette või lemmikloomaga rääkides. Kogelust esineb aga tavaliselt rohkem siis, kui oled väsinud, põnevil, stressis vm. Kogelus tekib tavaliselt lapseeas. Teismeeas tõuseb inimese eneseteadlikkus. Kujunevad välja kogelusega seotud mõtted ja tunded, näiteks sellest, kuidas kogelus Sind mõjutab või mida teised inimesed Sinust arvavad. Kogelejad kasutavad erinevaid strateegiaid keerukamate suhtlussituatsioonidega toimetulekuks. Võib-olla Sa oled otsustanud jätkata kõnelemist olenemata sellest, kuidas Sa räägid. Mõned inimesed püüavad aga varjata ja vältida kogelust isegi sellistel hetkedel, kui nad oleksid soovinud midagi öelda. Kogelus on sageli puue, mis häirib kogelejat igapäevaselt. Seega on loomulik, et elu jooksul kujuneb lisaks kõnele välja ka nn kogeluse varjatud pool ehk negatiivsed tunded ja mõtted seoses kogelusega ning paljudel esinev vältimiskäitumine (st välditakse rääkimist teatud situatsioonides, kartes kogeluse esinemist). Sellisel juhul on hea, kui nendest asjadest saab rääkida logopeediga ning teraapia abil kogeluse negatiivset mõju vähendada.

Miks Sa kogeled?

Kõige tõenäolisemalt põhjustab kogelust erinevate faktorite kombinatsioon, mitte üksik põhjus. On teada, et kogelejate hulgas on rohkem mehi kui naisi. Uuringud on näidanud, et on olemas pärilik soodumus kogeluse tekkeks, kuna risk kogeleda on 20% suurem, kui mõnel lähisugulasel on kõnepuue. Emotsionaalne stress lapseeas võib soodustada kogeluse väljakujunemist. Ka väga kiire või väga aeglane kõneareng lapseeas soodustab kogeluse teket. Analüüsides neid nüansse, võid Sa aru saada, millised põhjusfaktorid mängisid rolli Sinu kogeluse väljakujunemisel. Oma kõne muutmiseks aga nendest teadmistest ei piisa.

Küsi abi logopeedilt!

Kui oled juba varem kõneravis käinud ning tunned, et sellest polnud abi, siis proovi uuesti, sest teraapia võib olla muutunud ning Sina ise võid olla muutunud. Logopeed on nagu giid, kes saab Sind juhatada ja toetada oma kõnega tegelemisel.

Kui soovid ühendust võtta, tee seda kontaktivormi kaudu või kirjutades aadressile info@konekoda.ee