Laste kogelusteraapia töötuba logopeedidele

14. ja 28.märtsil 2020 toimub Logopeedilise Teraapia Keskuses Kõnekoda (Emajõe 8-5) kahepäevane praktiline töötuba teemal “Laste kogelusteraapia”. Töötuba viivad läbi Hariduse Tugiteenuste Keskuse logopeed Päivi Kõiv ning Logopeedilise Teraapia Keskuse Kõnekoda logopeed Helena Oselin.
Kahepäevasel praktilisel koolitusel antakse ülevaade laste kogelusteraapia kaudsest ning otsesest lähenemisest, analüüsitakse põhjalikumalt vanemate nõustamise olulisust ning tutvustatakse koolieelsete lastega töötamiseks sobivaid teraapiaid.

Koolituse käigus toimuvad arutelud, analüüsitakse videosid, harjutatakse nõustamist ja kõnetehnikaid.
Kahe koolituspäeva vahel esitatakse kõikidele osalejatele kodune töö, mille kaudu kinnistatakse koolitusel omandatud uut infot.

Koolituspäevad kestavad mõlemal kuupäeval kella 13st 17ni.
Maksimaalne osalejate arv on 12.
Kahe koolituspäeva hind on 120 eurot. Koolituse eest on võimalik tasuda arvega.

Info: paivi.koiv@gmail.com

Registreerimine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdIqSkDlsvjALBJSsAsfuv05oAMkj-L5M8VlInP1_Q2FNfy7g/viewform

Seminar “Suu ja keele funktsioonide mõjust lapse arengule”

20.02.2020 kl 17.00-19.00 toimub Kõnekojas Iti Müürsepa juhendamisel logopeedidele suunatud seminar “Suu ja keele funktsioonide mõjust lapse arengule”.

Miks esineb osadel inimestel näo- ja lõualuude arenguhäireid? Hambumushäireid ja probleeme lõualiigestega? Kehahoiu- ja unehäireid? Millist rolli täidab seejuures keel ja suupiirkonna lihased? Milline on keele vale puhkeasend ja neelamismuster?

Seminaril osaleja saab vastuse küsimustele, kuidas on keele ja suupiirkonna lihaste funktsioonid seotud inimese näokolju ja hambumuse arenguga, unekvaliteedi, kehahoiu ning üldise tervisliku seisundiga. Tutvume kuidas saab keele funktsionaalsust hinnata, millised on tüüpilisemad keele düsfunktsiooni põhjused ning miks on nende ravis oluline meeskonnatöö.

Keele ja suupiirkonna valede puhkeasendite ning häirunud funktsioonide ravimata jätmine lapseeas võib viia paljude erinevate tervisehäireteni, mille korrigeerimine täiskasvanueas on oluliselt komplitseeritum, aeganõudvam ning kulukam.

Lektor Iti Müürsepp on müofunktsionaalse teraapia ja füsioteraapia spetsialist. Müofunktsionaalse terapeudina tegeleb igapäevaselt keele liikuvuspiiratuse, häirunud asenditunnetuse või lihastoonuse, vale keele ja suu puhkeasendi ning neelamismustri korrigeerimisega.

Osavõtutasu: 15€

HETKEL ROHKEM VABU KOHTI POLE! Ootenimekirja lisamiseks kirjuta info@konekoda.ee

Helena muljeid Bulgaaria õppereisilt

Kõnekoja logopeed Helena Oselin jagab oma muljeid Bulgaaria õppereisilt.

Viibisin selle aasta 23. augustist esimese septembrini Bulgaarias Kranevos õppereisil projekti LINKS (Logopedists Interact for New Knowledge and Skills) raames. See oli rahvusvaheline kursus, milles osalesid Bulgaaria, Rumeenia ja Baltimaade logopeedid.

Õpet viisid läbi üks kuni kolm juhendajat igast osalenud riigist. Mina viisin läbi ühe päeva, kus jagasin oma teadmisi laste kogelusteraapiast. Terve päev inglise keeles koolitust teha oli minu jaoks väljakutse. Hea meel oli sellest, et osalejad olid varmad arutama gruppides ja vastama mu küsimustele ning harjutama kõnetehnikaid.

Jagan nüüd mõningaid teemasid, mis minu jaoks eriliselt meelde jäid. Dorina Talas Rumeeniast rääkis varajasest sekkumisest. Ta pidas tähtsaks terve perega töötamist, rõhutades muuhulgas seda, et isad oleksid ka kaasatud. Vastastikune austus vanemate ja logopeedide vahel on kõneravitöös vajalik.

Väga huvitav ettekanne oli leedukatel Daiva Kairienel ja Simona Daniutel, kes rääkisid hääldusprobleemide identifitseerimisest ja diferentseerimisest. Nad tõid välja eraldi kõnepuuete liigina fonoloogilise puude (phonological disorder). Väga põnev oli arutada, mil moel erineb see apraksiast (või düsprakiast). Mõistsin, et see on teema, mille kohta oleks huvitav ettekandeid kuulata tulevikuski.

Lätlane Ilse Vilka jäi meelde kõneravis kasutatavate vahvate ja sisukate lauamängude esitlejana. Selleks, et mängus eesmärki saavutada tuleb mingeid oskusi kasutada, mistõttu ongi lauamängud hea vahend logopeediliseks harjutamiseks.

Bulgaarlane Olga Georgieva rääkis heli, muusika ja liigutuste mõjust sensoorsele töötlusele (sensory processing), kõnele ja õppimisele. Ta rõhutas seda, kuivõrd vajalik on tänapäeva mürarikkas keskkonnas olla vahepeal vaikuses. Olga Georgieva tegi ka justkui katse osalejatega, lastes mitmel osalejal 15 minutit kuulata erinevat tüüpi muusikat. Hiljem palus ta inimestel rääkida oma kogemustest. Osalejad kogesid helisid, mis muudavad väga rahulikuks ning selliseid, mis muudavad inimese tasakaalukaks ja samas tegutsemisvalmiks. Helide ja rütmide kasutamine kõneravis justkui vahepalana võib abiks olla lapse ergastamisel või rahustamisel.

Väga huvitav oli ka külaskäik Varna erivajadustega laste keskusesse Karin Domi. Sealse spetsialisti loeng varajasest sekkumisest koos rohkete videomaterjalidega oli õpetlik. See pani taaskord mõtlema, kui tähtis on, et lapsevanem igapäevase tegevuse käigus suheldes saaks lapsega esmalt hea kontakti (ka mitteverbaalselt). Oluline on, et vanem ei loeks kõiki soove lapse silmist, vaid looks olukordi, kus lapsel on vaja kõnet, häälitsust vm suhtlusvahendit kasutada oma soovi väljendamiseks. Ja viimaks, suhtlemisega seotud tegevuses võiks olla rõõmu ja nalja. Siis laps tahab koos suurega toimetada.

Selle koolituse üks suurimaid boonuseid oli võimalus teemasid oma rahvusgrupis arutada ning teiste riikide kolleegidega kogemusi vahetada. Eesti gruppi kuulusid Kadi Lukanenok, Urve Raudsepp-Alt, Eike Betlem, Marju Lahtein, Riina Leok, Kristi Sarapuu ja Katrin Sülla. Nende toredate inimestega läheks teinekordki luurele 😉 Projekti toetas Erasmus+ programm ning projekti suurepärane koordinaator oli Yonko Dodev. Thank you, Yonko, for your great work!

 

Uus logopeed Kõnekojas

Kirsi Sepp

Alates septembrist 2019 alustab Kõnekojas tööd noor ja andekas logopeed Kirsi Sepp. 

Kirsi lõpetas Tartu Ülikooli logopeediaõpingud selle aasta kevadel. Oma noorusele vaatamata on ta juba jõudnud osaleda ettekannetega mitmel erialasel teaduskonverentsil. Tema magistritöö on abiks aga tulevastele logopeedidele düsartriaga patsientide tundmaõppimisel!

Kirsi usub harjutamise jõusse ning on valmis abistama nii lapsi kui täiskasvanuid.

Kirsi kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Kirsiga saab ühendust võtta kontaktivormi kaudu või kirjutades aadressile kirsi@konekoda.ee

 

Autistlike laste vanematele mõeldud koolitus Kõnekojas

Kõnekojas algab 2019. a oktoobris uus kursus  „VANEMA ROLL AUTISTLIKE LASTE SUHTLEMISOSKUSTE ARENDAMISEL: MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT SÕNAD“.

Iga vanema sooviks on luua oma lapse arenguks parimad tingimused. Vanematel on selleks ka suurepärased võimalused, sest nad on kõige tähtsamad inimesed oma lapse elus: viibivad igapäevaselt tema kõrval, hoolivad temast kõige rohkem ja tunnevad teda kõige paremini.

Algav kursus baseerub Haneni keskuse (The Hanen Centre) – More Than Words programmi koolitusel.

Programmi peamiseks eesmärgiks on suurendada efektiivsete ning teaduspõhiste meetodite tutvustamise ning kasutamise kaudu vanemate osalust lapse sotsiaalsete ning suhtlemisoskuste arendamisel.

Kursus sisaldab:

  • kaheksat grupitundi
  • kolme individuaalset kohtumist. 

Individuaalsete kohtumiste käigus analüüsitakse videosalvestusi ning antakse peredele tagasisidet. Logopeedi juhendamisel õpivad kommunikatsiooniprobleemidega laste vanemad kasutama koduses keskkonnas erinevaid võtteid ja strateegiad. Lisaks saavad vanemad praktilisi nõuandeid ja soovitusi lapse suhtlemisoskuste parandamiseks.

Programmi käigus õpivad vanemad:

  • milliseid vahendeid kasutades suhtleb laps praegu ja milline oleks järgmine samm suhtlemisoskuse arendamisel;
  • kuidas omandab laps kõige efektiivsemalt uusi suhtlemisoskusi ning kuidas ära kasutada lapse eelistusi ja eripärasid suhtlemisoskute arendamisel;
  • mis motiveerib last enim suhtlema;
  • kuidas arendada lapse suhtlemisoskust läbi igapäevaste tegevuste;
  • kuidas parandada lapse kõnemõistmist;
  • kuidas arendada lapse mänguoskusi;
  • kuidas aidata lapsel sõpru leida.

Uuringud on näidanud, et kursuse läbinud vanemad teavad, millisel suhtlemistasemel on laps ja oskavad lapsele suhtluse osas seada realistlikke eesmärke. Lisaks on vanemad lapsega tegelemisel ning suhtluskavatsuste märkamisel osavõtlikumad. Vanematel on rohkem teadmisi suhtlemisoskuste arendamise ja lapse kõne arengu kohta.

Praktiline info:

Kursuse grupi komplekteerumine toimub septembris ning kursus algab oktoobris. 

Kursus toimub oktoobrist detsembrini Kõnekojas reede õhtupoolikuti kl 15.00-17.30. 

Koolituse tasu ühele perele on 385 eurot (mis teeb ühe kohtumise hinnaks perele 35 eurot).

NB! Kohtade arv on piiratud!

Info ja registreerimine: katre@konekoda.ee


Kohtumiseni Kõnekojas!

Uus logopeed Kõnekojas

Marin Jõgi

2019. aasta jätkub heade uudiste lainel – alates veebruarist hakkab Kõnekojas tööle uus teotahteline ja asjalik logopeed Marin Jõgi!

Kõnekoja meeskond võtab uue liikme rõõmuga vastu ning põhjust heameeleks on ka klientidel – Marin teeb tööd kõigi erinevas vanuses lastega, kuid oskab toetada ka täiskasvanuid kas kliendi või lapsevanema rollis.

Marini tugevused on tema põhjalikkus, sõbralikkus ning oskus näha lastega seonduvaid olukordi ka läbi lapsevanema silmade.

Marini kohta saad rohkem lugeda siit.

Mariniga saab ühendust võtta kontaktivormi kaudu või kirjutades aadressile marin@konekoda.ee

Kuidas toetada lapse lugemisoskuse arengut?

Meie keskuse eripedagoog Maria jagab mõtteid ja häid raamatusoovitusi, millega saab alles lugema õppiva lapse lugemishuvi soodustada ning lugemisoskust arendada.

Lugemine areneb lugedes, seega  on oluline leida lapsele raamat, mis teda mingil moel kõnetab, ja innustada teda pidevalt lugema. Natuke. Iga päev. Esialgu piisab ka 10 minutist päevas.

Raamatu juures võib last köita selle pealkiri, illustratsioonid, vahvalt, selgelt, värviliselt või põnevalt kujundatud leheküljed. Lapse enda teadmata  toetavad teda ka suuremad tähed, laiemad sõnade ja ridade vahed, samuti lihtsama struktuuriga sõnad. Mõned lapsed eelistavad joonis- ehk trükitähti, mõned kirjatähti.

Oluline on leida lapsele meeldiv raamat, seda koos temaga uurida ning koos ka lugema asuda. Kui raamat on loetud, saab laps uhkelt öelda, et ta on ise raamatu läbi lugenud! See juba on midagi!

Raamatu läbilugemise kogemus tekitab lapses eduelamust, julgust ja tunnet, et ta suudab raamatuid lugeda küll.

Siinkohal mõned raamatud, mis on oma heade omaduste poolest silma jäänud. Raamatud sobivad lastele, kellel kokkulugemise nipp on enam-vähem selge ning kellel on vaja seda nüüd harjutada ja kinnistada.

Nicholas Oldland “Suur karu kalli”

Mick Inkpen „Kipper“ ja  „Kipperi mänguasjakast“

Marianne Dubuc „Lõvi ja lind“

Gemma Merino „Krokodill, kellele ei meeldinud ujuda“

Gemma Merino  „Lehm, kes ronis puu  otsa“

Gemma Merino  „Lammas, kes haudus muna“

Rose Lagercrantz   „Minu õnnelik elu“

Rose Lagercrantz  „Mu süda hõiskab ja naerab“

Rose Lagercrantz  „Kui ma olin õnnelik“


Kõnekoja meeskond soovib teile ja teie lastele rohkelt lugemislusti!

Logopeedide aasta tegija 2018 on Helena Oselin

Helena koos auhinnaga

Novembri alguses tähistas Eesti Logopeedide Ühing oma 30ndat aastapäeva. Selle piduliku sündmuse raames valiti Eesti logopeedide aasta tegija 2018. Väärika auhinna laureaat on Kõnekoja juhataja ning logopeed Helena!

Helena puhul märgiti ära justnimelt tema töö Kõnekoja eestvedajana. Toodi välja  tema oskus olla pioneer ning teerajaja. Just seda on ta Kõnekoja rajamise ning rajal hoidmisega kindlalt tõestanud!

Heasoovlikkus, ettevõtlikkus ning julgus peavad olema iga hea juhi omadused. Helenal on need kõik olemas, lisaks veel väga tugevad erialased teadmised. Tegelikult, Helena on juba aastaid olnud tegija.

Soovime Helenale palju, palju õnne, tegutsemisjulgust, indu ja rõõmu!

 

Kõnekojas alustab tööd uus logopeed

Liisa Vels

See on tõesti tõsi – Kõnekojas töötab praeguseks juba seitse logopeedi! Kõige värskem neist, Liisa Vels, alustab oma tööd alates sügisest 2018.

Liisa on noor ja andekas logopeed, kes varasemalt töötanud nii lasteaias kui erapraksises. Oma rahuliku ja siira olekuga on ta heaks koostööpartneriks lapsevanemale ning suurepäraseks logopeediks lapsele.

Kõnekojal on oma kõige värskema liikme üle väga hea meel. Tänu Liisale saame veelgi rohkem toetada lapsevanemaid olukordades, mille tõttu meie poole kõige sagedamini pöördutakse – laste hääldus- ja kõneprobleemid.

Liisa kohta loe lähemalt siit.

Liisaga saab ühendust võtta kontaktivormi kaudu või kirjutades aadressile liisavels@konekoda.ee

Kõnekojas alustab tööd eripedagoog

Maria Pärdi

Sügisest 2018 alustab Kõnekojas tööd eripedagoog Maria Pärdi. Maria on pikaajalise kogemusega spetsialist, kelle lisandumise üle on meil tõeliselt hea meel . Meeldiv ja rahulik olek ning lai teadmistepagas teevad Mariast tõeliselt hea eripedagoogi.

Maria on praktiseerinud nii logopeedi kui eripedagoogina juba aastaid. Ta teab väga hästi, mida tähendab koolielu, kuna töötab igapäevaselt tavakooli lugemis- ja kirjutamisraskustega lastega, lisaks osaleb kooli tugimeeskonna töös.

Kõnekojas saab Maria aidata parimal võimalikul viisil – kliendist lähtuvalt ning koostöös tema tugivõrgustikuga.

Maria kohta loe täpsemalt siit.

Mariaga saab ühendust võtta kontaktivormi kaudu või kirjutades aadressile maria@konekoda.ee