Harjutusõhtu täiskasvanutele, kes kogelevad

Kõnekoda ootab 25. novembril kl 18.00 külla täiskasvanuid, kes kogelevad!
Sel õhtul on võimalus rääkida sellest, mis teeb suhtlemise raskeks ja mis on rääkimisel aidanud. Plaanime omalt poolt mõningaid harjutusi ja soovijatel on võimalik harjutada ka ettekande tegemist.

Õhtut viivad läbi Helena Oselin ja Hardi Sigus.

Üritus on tasuta!

Palun anna oma osalussoovist teada hiljemalt 21. novembriks meiliaadressil info@konekoda.ee

LINK Facebooki üritusele.

Millal pöörduda eripedagoogi vastuvõtule?

Igal lapsel on omad tugevused ja omad nõrgemad küljed. Vahel on lapse arengu soodustamiseks vaja tuge eripedagoogilt, kes suudab õpitava oskuse väiksemateks osadeks lahti võtta, et lapsel oleks omandamine jõukohasem.

Eripedagoogilise uuringu käigus hindab spetsialist lapse üldist kognitiivset võimekust, sotsiaalseid ja kommunikatiivseid oskusi ning vajadusel ka silma-käe koostööga seotud oskusi ja õpioskusi.  Selle põhjal saab eripedagoog nõustada lapsevanemat ja alustada eripedagoogilise teraapiaga.  Soovi korral koostab eripedagoog kirjalikult lapse arengu iseloomustuse.

Abi väikelastele ja koolieelikutele:

  • kognitiivse arengu (taju, mälu, mõtlemise, tähelepanu ja keskendumise) toetamine;
  • sotsiaalse arengu toetamine;
  • peenmotoorika ning silma-käe ja kahe käe koostööga seotud oskuste arendamine;
  • mänguoskuste arendamine;
  • lugemise ja kirjutamise eeloskuste õpetamine: sõnade häälimise ja häälikanalüüsi oskuse kujundamine, foneemanalüüs;
  • matemaatiliste oskuste arendamine: tegeletakse nt esemete loendamise, arvu ja hulga kokkuviimise, hulkade võrdlemise ja arvutamisega, harjutatakse matemaatiliste jutukeste kuulamist ja lahendamist, õpitakse kujundeid.

Abi kooliealistele lastele (sh õpiabitunnid eesti keeles ja matemaatikas)

  • kognitiivsete oskuste arendamine;
  • lugemis- ja kirjutamisoskuste arendamine;
  • matemaatiliste oskuste arendamine;
  • ainealaste teadmiste kinnistamine;
  • õpioskuste ja õpivilumuste kujundamine ja arendamine.

Eripedagoog aitab koostöös lapsevanematega leida viisi, kuidas lapse eripäradega efektiivsemalt toime tulla ning milliseid abivahendeid vajadusel kasutada.

Väikelaste ja koolieelikutega töötab Kõnekojas eripedagoog Evelin. Kooliealiste lastega töötab eripedagoog Katrin.

Eripedagoogi vastuvõtule registreerimiseks kirjuta meiliaadressile info@konekoda.ee, kasuta kodulehel olevat kontaktivormi või helista telefonil 58 534 800.

Eripedagoog Evelin Sikut

Kõnekoja meeskonnal on väga hea meel teatada, et meiega on alates septembrist liitunud eripedagoog Evelin Sikut!

Evelin Sikut

Evelin ise kirjutab enda kohta nii:

Lõpetasin 2016. aastal Tartu Ülikooli eripedagoogika ja logopeedia magistriõppe õppekava. Mulle on omistatud eripedagoog, tase 7 kutsekvalifikatsioon.

Ülikooli õpingute ajal omandasin kogemusi erinevates haridusasutustes. Magistriõpingute kestel alustasin tööd eripedagoogina Kõrveküla Põhikoolis, kus viisin I kooliastmes läbi õpiabitunde. Nõustamistööga olen varasemalt kokku puutunud Laste Tervisekooli rehabilitatsioonimeeskonnas töötades.

Mulle on alati meeldinud tegeleda väikeste lastega. Nende paremaks õpetamiseks ning lasteaiaõpetajate paremaks mõistmiseks läbisin Tartu Ülikoolis vajaliku Eelkoolipedagoogika kursuse ning aasta hiljem kutseaasta läbiva õpetaja tugiprogrammi. Oma töös pean ma  vajalikuks koostööd lapsevanemaga, sest just üheskoos on lihtsam seatud eesmärkide suunas liikuda ning neid täita.

Alates 2015. aastast toimetan eripedagoogina Kõrveküla lasteaias Päikeseratas, olen Eesti Eripedagoogide Liidu liige ja võtan osa Tartumaa Tugispetsialistide ainesektsiooni tegemistest.

Mängu kaudu on lapsel kõige lihtsam edasi anda oma teadmisi ja oskusi. Mulle meeldib lapse huvidest ja vajadustest lähtudes koostada erinevaid õppevahendeid ja mänge. Huvipakkuva vahendi kaudu on lihtsam omandada uut ja harjutada oskust, mis ei taha hästi välja tulla.

Evelini vastuvõtule on võimalik registreerida kodulehel asuva vormi kaudu, telefonil 58534 800 või meiliaadressil info@konekoda.ee

Muudatus hinnakirjas

Anname teada, et alates 01.10.2022 toimub muudatus OÜ Logopeedilise Teraapia Keskus Kõnekoda hinnekirjas.

Teenuste hinnad on alates 01.10.2022 järgnevad:
– logopeediline uuring 50€
– logopeediline teraapia 45€
– esmane logopeediline kaugnõustamine 50€
– korduv logopeediline kaugnõustamine 45€
– eripedagoogiline uuring 50€
– eripedagoogiline teraapia 45€
– psühholoogiline kaugnõustamine 45€
– kõneiseloomustuse koostamine 45€

Ilusat uut õppeaastat!

Albert Einstein on öelnud: “Elada võib kahte moodi: üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime; teine on nii, et kõik meid ümbritsev on imeline.” Et uuel õppeaastal oleks oskust märgata ka just neid väikeseid imesid meie ümber! 🌷

Logopeed Inga Brin

Meil on väga hea meel teatada, et Kõnekoja meeskonnaga on alates juulist liitunud ka logopeed Inga Brin!

Inga Brin

Inga ise kirjutab enda kohta nii:

Lõpetasin 2004. aastal Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna logopeedia eriala. Pärast ülikooli lõpetamist töötasin 2007. aastani Tartu Lasteaias Nukitsamees tasandusrühma logopeedina, kus puutusin kokku väikelaste erinevate raskete kõneprobleemidega ning sain rakendada erinevaid kõneteraapiaid.  Alates 2007. aastast töötan Tartu Hiie Koolis kõne- kui ka kuulmispuuetega laste logopeedina.

Lisaks põhitööle olen olnud logopeed ka Tartu Gildi tänava polikliinikus ning rehabilitatsiooniastuses Tervisetuba. Seal tegelesin ka täiskasvanud afaasiaga patsientide kõneteraapiaga, mis on samuti mulle huvipakkuv valdkond. Alates ülikooliajast osalen Tartumaa Afaasiaühingu tegemistes.

Minu jaoks on huvitavaks ja südamelähedaseks tööks laste kõneliste oskuste kujundamine mängulise tegevuse kaudu ning õppematerjalide koostamine. Sageli on see töö ajendatud konkreetse kliendi vajadustest lähtuvalt, kuna sobivat valmiskujul kõneteraapia materjali ei ole.

Iga laps ja täiskasvanu vajab jõukohast, huvitavat ning mitmekesist õpetust. Lisaks kõneteraapiale pean logopeedi töö juures oluliseks nii kliendile kui ta lähedastele mõistmise ning toetuse pakkumist. Kiirema töö tulemuse saavutamiseks on oluliseks võtmesõnaks koostöö logopeedi ja kodu vahel.

Inga vastuvõtule on võimalik registreerida kodulehel asuva vormi kaudu, telefonil 58534 800 või meiliaadressil info@konekoda.ee

Eripedagoog Katrin Jaanimets

Meil on väga hea meel teatada, et Kõnekojas alustas alates juulist vastuvõtte eripedagoog Katrin Jaanimets (end Kisand)!

Katrin Jaanimets

Katrin ise kirjutab enda kohta nii:

Lõpetasin Tartu Ülikooli 2006. aastal eripedagoogika erialal. Töötasin õpingute ajal Tartu Pääsupesa lasteaias kehapuuetega laste liitrühma õpetajana. Pärast ülikooli lõpetamist asusin tööle Tartu Hiie kooli, kus õpetan nii kuulmis- kui ka kõneosakonna õpilaste klassides. Lisaks põhitöökohale Tartu Hiie koolis olen töötanud lühiajaliselt väiksema koormusega ka Tartu Kesklinna koolis eripedagoogina ning Laeva põhikoolis eripedagoogi ning HEV koordinaatorina.

Minu arvates ei saa kunagi öelda, et nüüd olen õpetaja valmis. Õpetaja amet nõuab  pidevat enesetäiendamist. Seega 2021. aasta kevadel lõpetasin veelkord Tartu Ülikooli, seekord eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe õppekaval.

Õpetajana töötatud aastad on mulle andnud hindamatu väärtusega kogemusi.

Katrini vastuvõtule on võimalik registreerida kodulehel asuva vormi kaudu, telefonil 58534 800 või meiliaadressil info@konekoda.ee

Kõnekoja suvepuhkus

Tulbid on küll veel kevadised, aga suvi läheneb suure hooga ja koos suvega ka puhkused. Kõnekoda on juulis kollektiivpuhkusel ja alustab uuesti tööd augustist. Juunisse on jäänud veel mõned vabad esmased ajad 🙂 Aja registreerimiseks kasuta meie kodulehel olevat vormi, helista telefonil +372 58 534 800 või kirjuta meiliaadressil info@konekoda.ee.

Mõnusat suveootust!

6. aprillil kl 18.30 Elektriteatris tasuta filmiõhtu „When I Stutter“

Tule vaata filmi „When I Stutter“!

6.aprillil 2022 kell 18.30 linastub Tartu kinos Elektriteater John Gomezi film „When I Stutter“, eestikeelsete subtiitritega. 1 tund ja 7 minutit kestvale filmile järgneb lühike arutelu, kus Eesti Kogelejate Ühingu (EKÜ) liikmed vastavad filmivaatamise jooksul kerkinud ja teemakohastele muudelegi küsimustele. Oodatakse kõiki huvilisi, üritus on tasuta.

Täpsemalt saab filmi kohta lugeda: https://elektriteater.ee/filmid/when-i-stutter/

„When I Stutter“ on seitsmekordselt auhinnatud dokumentaalfilm, mis on linastunud maailmas üle 100 korra. Film näitab, et inimlikkus eksisteerib ka üsna müstilises kõnehäires. Nelja ja poole aasta jooksul jagavad 19 inimest oma lugusid, kuidas kogelus on mõjutanud nende elusid. Mõned lood on sünged, mõned naljakad ja mõned tõelised edulood. Lisaks leiab filmist huvitavaid kujundeid, mis aitavad näitlikustada mõningaid kogelusega seotud küsimusi. Film jälgib ka ühe noore kogeleja rännakut läbi kõneteraapia. Millise kontakti ta saavutab logopeediga ning millised imelised muutused võivad toimuda, kui kohata õiget inimest õigel ajal.

Kohtumiseni 6. aprilli õhtul kinos Elektriteater!

Kuidas toetada suhtluse käigus inimest, kes kogeleb?

Kogelus on kõnehäire, mille tõttu on häiritud sujuv kõne. See tähendab, et inimene küll teab täpselt, mida ta öelda soovib, aga ei suuda seda antud hetkel teha. Kogelus avaldub primaarse kogelusena ehk blokid, kordused ja venitused, lisaks sellele kasutavad paljud täiskasvanud kogelejad sekundaarset käitumist ehk õpitud trikke, et kogelust vältida või kogelusest üle saada (nt sõnade asendamine sünonüümidega, täitehääliku nt ‘ee’ kasutamine, kaasliigutus käega vm) (Guitar, 2014).

Kaupo ja Hardi esinemas (Foto: Andres Loorand)

Kuna kogelus areneb ja muutub elu jooksul, kogelevad kõik inimesed erinevalt. Samuti on kogelejatel erinev suhtumine oma kogelusse. Kuna inimese psüühika areneb koos keskkonnaga, on teiste inimeste suhtumine kindlasti üks põhjustest, miks mõni kogeleja on oma kõneviisiga rohkem rahul ja teine mitte. Paljud kogelejad on väitnud, et neil on kooliajast kaasõpilaste ja õpetajatega suhtlemisest negatiivseid kogemusi (Daniels et al., 2012; Hugh-Jones ja Smith, 1999). Panicoa et al., 2015 näitasid, et negatiivset suhtumist esineb eelkõige siis, kui kaasõpilased ei tea, mis kogelus on.

Aga kuidas siis oleks parem käituda? Kuidas tekitada olukord, kus kogeleja julgeks suhelda ja tunneks, et teised aktsepteerivad tema kõneviisi? St. Louis jt (2017) küsisid Ameerika Ühendriikides 130 kogeleja käest, mida teised inimesed võiksid suheldes teha, et toetada kogelevat inimest ja millist käitumist võiks vältida.

Kõige toetavamate käitumisviisidena toodi välja järgnevad:

“säilita silmside, kui sinuga räägin”,

“ole kannatlik / mõistev / tundlik / sõbralik / hinnangutevaba”,

“kuula mind”,

“küsi minu kogeluse kohta”,

“lase mul sõnad / laused lõpetada”,

“näita üles empaatiat / huvi / kaastunnet/ austust”;

“käitu minuga normaalselt”;

“kaasa mind vestlusesse”;

“aita mind, kui ma kogelen”.

Kõige vähem toetavaks loeti järgmisi käitumisviise:

“lõpeta minu sõnad / laused”;

“naeruväärista mind / mu kogelust”;

“näita välja ebamugavust / häbene / tunne piinlikkust / näita välja hirmu mu kogeluse ees”;

“käitu minuga teistmoodi”;

“naera minu / minu kogelemise üle”;

“survesta mind rääkima või kiirusta mind”;

“reageeri minu või mu kogelemise suhtes negatiivselt”;

“näita, et oled minu kogelemisest teadlik”;

“anna kogelemise kohta nõu”.

Nagu näha, on enamikul kogelejatel soov, et vestluspartner säilitaks silmside, oleks kannatlik, kuulaks ja käituks nendega “normaalselt”. Samas on siin ka teatavad vastuolud. Näiteks kui vestluspartneri jaoks on just normaalne rääkida kiiresti ja öelda jutu vahele oma mõtteid, siis enamiku kogelejate jaoks see pole toetav. Seega osad kogelejad soovivad, et vestluspartner arvestaks nende eripäraga ja käituks teistmoodi, kui ta võib-olla tavaliselt käitub. Samuti ei soovi enamik kogelejaid, et vestluskaaslane nende eest lauseid lõpetaks, samas mõned soovivad, et teine pool aitaks neid, kui nad kogelevad. Mõned kogelejad soovivad, et vestluspartner küsiks nende käest kogeluse kohta ja mõned ei soovi, et näitaks, et on teadlik nende kogelusest.

Kokkuvõtteks on olemas üldised põhimõtted – aktsepteerimine, kuulamine, lugupidamine, arvestamine – ning iga kogeleja individuaalsed soovid, mida suhtlemisel arvesse võtta. Sellest võib järeldada, et kui kogeleja on võõras inimene, saab kasutada üldisi suhtlemise põhimõtteid ja edaspidi, kui inimesega on saavutatud hea kontakt, saab uurida millised individuaalsed soovid tal on. Sellised üldised suhtlemise põhimõtted käivad tegelikult kõikide inimestega suhtlemise kohta. 2021. aastal valmis kolme riigi kogelejate ühingute koostöös juhendmaterjal noorsootöötajatele, kus on põhjalikumalt kirjeldatud kuidas luua hea kontakt kogelejaga, kuidas arvestada eripäradega ning kuidas kogelejat toetada. Vaadake lisaks: www.stamily.org/manual/nt

Autor: Hardi Sigus, Kõnekoja psühholoog

Kasutatud kirjandus:

Daniels, D. E., Gabel, R. M., & Hughes, S. (2012). Recounting the K–12 school experiences of adults who stutter: A qualitative analysis. Journal of Fluency Disorders, 37, 71–82. DOI: 10.1016/j.jfludis.2011.12.001

Hugh-Jones, S., & Smith, P. K. (1999). Self-reports of short- and long-term effects of bullying on children who stammer. British Journal of Educational Psychology, 69, 141–158. doi: 10.1348/000709999157626

Guitar, B. (2014). Stuttering: An integrated approach to its nature and treatment. (4th ed.). Baltimore: Williams and Wilkins.

St. Louis, K., O., Irani, F., Gabel, R., M., Hughes, S., Langevin, M., Rodriguez, M., Scott, K., S., Weidner, M., E., (2017). Evidence- based guidelines for being supportive of people who stutter in North America. Journal of Fluency Disorders. Vol. 53, 1-13. doi.org/10.1016/j.jfludis.2017.05.002