Kuidas toetada lapse lugemisoskuse arengut?

Meie keskuse eripedagoog Maria jagab mõtteid ja häid raamatusoovitusi, millega saab alles lugema õppiva lapse lugemishuvi soodustada ning lugemisoskust arendada.

Lugemine areneb lugedes, seega  on oluline leida lapsele raamat, mis teda mingil moel kõnetab, ja innustada teda pidevalt lugema. Natuke. Iga päev. Esialgu piisab ka 10 minutist päevas.

Raamatu juures võib last köita selle pealkiri, illustratsioonid, vahvalt, selgelt, värviliselt või põnevalt kujundatud leheküljed. Lapse enda teadmata  toetavad teda ka suuremad tähed, laiemad sõnade ja ridade vahed, samuti lihtsama struktuuriga sõnad. Mõned lapsed eelistavad joonis- ehk trükitähti, mõned kirjatähti.

Oluline on leida lapsele meeldiv raamat, seda koos temaga uurida ning koos ka lugema asuda. Kui raamat on loetud, saab laps uhkelt öelda, et ta on ise raamatu läbi lugenud! See juba on midagi!

Raamatu läbilugemise kogemus tekitab lapses eduelamust, julgust ja tunnet, et ta suudab raamatuid lugeda küll.

Siinkohal mõned raamatud, mis on oma heade omaduste poolest silma jäänud. Raamatud sobivad lastele, kellel kokkulugemise nipp on enam-vähem selge ning kellel on vaja seda nüüd harjutada ja kinnistada.

Nicholas Oldland “Suur karu kalli”

Mick Inkpen „Kipper“ ja  „Kipperi mänguasjakast“

Marianne Dubuc „Lõvi ja lind“

Gemma Merino „Krokodill, kellele ei meeldinud ujuda“

Gemma Merino  „Lehm, kes ronis puu  otsa“

Gemma Merino  „Lammas, kes haudus muna“

Rose Lagercrantz   „Minu õnnelik elu“

Rose Lagercrantz  „Mu süda hõiskab ja naerab“

Rose Lagercrantz  „Kui ma olin õnnelik“


Kõnekoja meeskond soovib teile ja teie lastele rohkelt lugemislusti!

Logopeedide aasta tegija 2018 on Helena Oselin

Helena koos auhinnaga

Novembri alguses tähistas Eesti Logopeedide Ühing oma 30ndat aastapäeva. Selle piduliku sündmuse raames valiti Eesti logopeedide aasta tegija 2018. Väärika auhinna laureaat on Kõnekoja juhataja ning logopeed Helena!

Helena puhul märgiti ära justnimelt tema töö Kõnekoja eestvedajana. Toodi välja  tema oskus olla pioneer ning teerajaja. Just seda on ta Kõnekoja rajamise ning rajal hoidmisega kindlalt tõestanud!

Heasoovlikkus, ettevõtlikkus ning julgus peavad olema iga hea juhi omadused. Helenal on need kõik olemas, lisaks veel väga tugevad erialased teadmised. Tegelikult, Helena on juba aastaid olnud tegija.

Soovime Helenale palju, palju õnne, tegutsemisjulgust, indu ja rõõmu!

 

Kõnekojas alustab tööd uus logopeed

Liisa Vels

See on tõesti tõsi – Kõnekojas töötab praeguseks juba seitse logopeedi! Kõige värskem neist, Liisa Vels, alustab oma tööd alates sügisest 2018.

Liisa on noor ja andekas logopeed, kes varasemalt töötanud nii lasteaias kui erapraksises. Oma rahuliku ja siira olekuga on ta heaks koostööpartneriks lapsevanemale ning suurepäraseks logopeediks lapsele.

Kõnekojal on oma kõige värskema liikme üle väga hea meel. Tänu Liisale saame veelgi rohkem toetada lapsevanemaid olukordades, mille tõttu meie poole kõige sagedamini pöördutakse – laste hääldus- ja kõneprobleemid.

Liisa kohta loe lähemalt siit.

Liisaga saab ühendust võtta kontaktivormi kaudu või kirjutades aadressile liisavels@konekoda.ee

Kõnekojas alustab tööd eripedagoog

Maria Pärdi

Sügisest 2018 alustab Kõnekojas tööd eripedagoog Maria Pärdi. Maria on pikaajalise kogemusega spetsialist, kelle lisandumise üle on meil tõeliselt hea meel . Meeldiv ja rahulik olek ning lai teadmistepagas teevad Mariast tõeliselt hea eripedagoogi.

Maria on praktiseerinud nii logopeedi kui eripedagoogina juba aastaid. Ta teab väga hästi, mida tähendab koolielu, kuna töötab igapäevaselt tavakooli lugemis- ja kirjutamisraskustega lastega, lisaks osaleb kooli tugimeeskonna töös.

Kõnekojas saab Maria aidata parimal võimalikul viisil – kliendist lähtuvalt ning koostöös tema tugivõrgustikuga.

Maria kohta loe täpsemalt siit.

Mariaga saab ühendust võtta kontaktivormi kaudu või kirjutades aadressile maria@konekoda.ee

Kõnekojas alustab tööd psühholoog

Tõnu Jürjen

Alates septembrist 2018 liitub Kõnekoja meeskonnaga suurepärane psühholoog Tõnu Jürjen. Tõnu abil saame pakkuda oma klientidele veelgi tõhusamat teraapiat.

Aastapikkune töö logopeedide erapraksises on meile näidanud, et klientide  vajadus teraapia järele on suur. Logopeedidena oskame aidata kõneprobleemide puhul.  Kui inimene vajab abi aga laiemalt, võib olla suureks toeks psühholoog. Oleme tõeliselt õnnelikud, et meie meeskonnas on nüüd selline inimene olemas.

Tõnu ligi kümneaastane töökogemus erinevas vanuses klientidega annab talle toeka pagasi, millega meiegi kliente toetada. Nagu Tõnu ise ütleb, siis teda huvitab eelkõige inimene. Võimeka psühholoogina oskab ta näidata, kuidas inimene saab õppida end ise aitama.

Rohkem infot Tõnu kohta leiad siit.

Tõnuga saab ühendust võtta kontaktivormi kaudu või kirjutades aadressile tonu@konekoda.ee

 

Uus logopeed Kõnekojas

Signe Raudik
Signe Raudik

Tunneme ennast väga rõõmsana. Kõnekoja meeskonnaga liitub suurepärane logopeed  ja hea kolleeg Signe Raudik.

Signe on pikalt töötanud lasteaialogopeedina. Sellele lisaks oli ta kümme aastat tööl Tartu Ülikoolis, kus juhendas  ja õpetas noori logopeede. Nii mõnigi Kõnekoja logopeedidest on Signe käe all Tartu Ülikoolis õppinud ja kogemusi omandanud!

Tema tugevad erialased teadmised on alati käinud käsikäes praktikaga – Signe on oma õla alla pannud mitmetele mängudele  ja materjalidele, mida Eesti logopeedid oma töös kasutavad (“Jutustades jutustama”, “Oh seda S-i”).

Signe kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Kõnekoda laieneb

Katre Kandimaa
Katre Kandimaa

Kõnekojal on taaskord põhjust rõõmustamiseks – meie kollektiiviga liitub uus logopeed Katre Kandimaa!

Katre on töötanud logopeedina alates 1999. aastast erinevates meditsiini- ja haridusasutustes. Oma töös on Katre kokku puutunud erinevas vanuses lastega ning tegelenud nende kõne hindamise, arendamise ning lapsevanemate nõustamisega.

Ka Kõnekojas hakkab Katre tööle lastega. Tema poole võib pöörduda nii väikelaste, koolieelikute kui koolilaste logopeediliste probleemide puhul.

Katre tuleb Kõnekotta väga õigel ajal – meie klientide hulk suureneb. Katre abiga saame anda logopeedilist abi järjest rohkematele lastele. Loomulikult teeme seda jätkuvalt parimal viisil, mida oskame.

Katre kohta saab lähemalt lugeda siit.

Aasta noor logopeed 2017 on Liisa Kolk

Aasta noor logopeed 2017 on Liisa Kolk

Kõnekoja meeskond rõõmustab – aasta nooreks logopeediks 2017 valiti Liisa Kolk!

Peale Tartu Ülikooli logopeedia suuna lõpetamist 2016. aastal on Liisa jõudnud teha juba väga palju – esineda mitmel pool meedias, osaleda Logopeedide Ühingu eestseisuses ning töötada erinevates asutustes logopeedina.

Meil on hea meel, et Liisa oma sära ka Kõnekojale on jaganud – tema rahulik ja selge mõte, heatahtlikkus ja oma töö südamest armastamine on meid kõiki inspireerinud.

Tuult tiibadesse ka edaspidiseks, Liisa! Oled teinud vägeva stardi!

 

Motiveeriv intervjueerimine logopeedi pilgu läbi

Helena Oselin, motiveeriv intervjueerimine
Helena koos teiste MI treeneritega

Meie logopeed Helena läbis motiveeriva intervjueerimise treenerite koolituse. Helena kirjeldab, mis on motiveeriv intervjueerimine, kes seda kasutada saavad ja milleks see hea on.

Logopeed kui nõustaja

Logopeedi töö sisaldab nõustamist. Mina olen seda palju kogenud täiskasvanud kogelejatega tööd tehes. Lisaks tegelevad pea kõik logopeedid kõnepuudega laste vanemate nõustamisega.

Ma usun, et nõustamistehnikate ja põhimõtete tundma õppimine, teadvustamine ning harjutamine aitab kaasa paremale nõustamisoskuste kasutamisele oma igapäevatöös.

Motiveeriva intervjueerimise (MI) vaimsus tundus mulle sarnane sellega, milline võiks olla logopeedi hoiak või suhtlusstiil. Näiteks rõhutatakse erinevates kogelusteraapiates, et on väga oluline aktsepteerida klienti sellisena nagu ta on. Samuti on see ka MI-s, mis baseerub C. Rogersi humanistlikul psühholoogial. Lisaks sisaldab MI vaimsus koostöö printsiipi, mis tähendab kliendi kogemusi ja arusaamu austavat partnerlust. Parim koostöö sünnib võrdselt, mitte ülevalt alla või alt üles suunal. MI on teadaolevalt ainus humanistlikul psühholoogial põhinev nõustamismeetod, mille tõenduspõhisust on uuringutega kinnitatud. MI-d kasutavad peale psühholoogide abistava meetodina ka muud spetsialistid, näiteks arstid ja õed.

Motiveeriv intervjueerimine – suund muutustele

MI nõustamist kasutatakse maailmas eelkõige siis, kui inimesel on vaja oma elus teatud muutus läbi viia. Täiskasvanute kogelusteraapias tegeldakse muuhulgas ebaefektiivsete käitumismustrite (nt rääkimise vältimine teatud situatsioonides) muutmisega. Selliste sisseharjunud ja seetõttu mõneti mugavate käitumismustrite muutmiseks on vaja nii nõustamist kui praktiseerimist erinevates olukordades. See on üks valdkondi, kus mina olen tundnud vajadust nõustamisoskuste järele.

Logopeed vajab nõustamisoskusi ka lapsevanematega suhtlemisel. Vahel aitab kõnepuudega last see, kui perekond igapäevases lapsega suhtlemises midagi muudab, vahel on vaja lapsega konkreetseid kõneharjutusi teha. Kui kodus tööd tehakse, on kõneravi efekt oluliselt suurem. Aga see eeldab kliendilt motivatsiooni ja vastutuse võtmist.

Kui inimene ei soovi harjutada või mingit muutust ellu viia, siis on see tema vaba valik. Logopeed ei saa kliendi eest ära otsustada, mida too peab tegema. Logopeed/ nõustaja on nagu giid, kes näitab suunda, teele asub inimene ise.

Kuidas motiveerida nii, et see ei oleks logopeedipoolne korraldus, vaid inimese enda soov ja otsus? MI järgi on inimestel palju sisemisi ressursse, mida siis nõustaja saab esile tuua. Need inimese enda ressursid (näiteks tema põhjus, soov või vajadus muutuse tegemiseks) toetavad inimest rohkem, kui kellegi teise antud korraldused.  Oluline on lasta inimesel neist rääkida.

Erinevad tehnikad

MI nõustamisoskused sisaldavad peegeldavat kuulamist, avatud küsimusi, kokkuvõtete tegemist ja kinnitamist. Kui nende tegevuste kirjeldusi lugeda, tunduvad need üsna lihtsad ja arusaadavad. Keerulisemaks läheb see siis, kui on vaja endal neid rakendama hakata. Erinevatele inimestele valmistavad raskusi erinevad ülesanded. Oma nõustamise salvestust analüüsides leiab nii tugevusi kui ka arendamist vajavaid külgi. Ma usun, et selline nõustamise vaimsuse ja tehnikate teadvustamine annab võimaluse oma nõustamisstiili paremaks muuta ning sellest võidavad nii kliendid kui nõustajad.

 

Helena Oselin (kliiniline logopeed ja motiveeriva intervjueerimise treener)

 

Kõnekoja logopeed Kuku raadios

Meie logopeed Liisa Kolk käis külas Kuku raadio saates “Patsiendiminutid”, milles rääkis sellest, kuidas logopeed saab aidata dementsusega inimest ja tema lähedasi.

Saates tõdeti taaskord, et logopeedi roll on ajas palju muutunud. Logopeed ei tegele tänapäeval mitte ainult lastega, vaid järjest rohkem ka täiskasvanutega. Dementsusega inimeste puhul oskab logopeed hinnata kõnekahjustuse ulatust, aga ka seda, kuidas kõnelejat paremini toetada.

Saade on järelkuulatav siit.

Head kuulamist!