Anname teada, et alates 01.10.2022 toimub muudatus OÜ Logopeedilise Teraapia Keskus Kõnekoda hinnekirjas.
Teenuste hinnad on alates 01.10.2022 järgnevad:
– logopeediline uuring 50€
– logopeediline teraapia 45€
– esmane logopeediline kaugnõustamine 50€
– korduv logopeediline kaugnõustamine 45€
– eripedagoogiline uuring 50€
– eripedagoogiline teraapia 45€
– psühholoogiline kaugnõustamine 45€
– kõneiseloomustuse koostamine 45€
Albert Einstein on öelnud: “Elada võib kahte moodi: üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime; teine on nii, et kõik meid ümbritsev on imeline.” Et uuel õppeaastal oleks oskust märgata ka just neid väikeseid imesid meie ümber!
Meil on väga hea meel teatada, et Kõnekoja meeskonnaga on alates juulist liitunud ka logopeed Inga Brin!
Inga ise kirjutab enda kohta nii:
Lõpetasin 2004. aastal Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna logopeedia eriala. Pärast ülikooli lõpetamist töötasin 2007. aastani Tartu Lasteaias Nukitsamees tasandusrühma logopeedina, kus puutusin kokku väikelaste erinevate raskete kõneprobleemidega ning sain rakendada erinevaid kõneteraapiaid. Alates 2007. aastast töötan Tartu Hiie Koolis kõne- kui ka kuulmispuuetega laste logopeedina.
Lisaks põhitööle olen olnud logopeed ka Tartu Gildi tänava polikliinikus ning rehabilitatsiooniastuses Tervisetuba. Seal tegelesin ka täiskasvanud afaasiaga patsientide kõneteraapiaga, mis on samuti mulle huvipakkuv valdkond. Alates ülikooliajast osalen Tartumaa Afaasiaühingu tegemistes.
Minu jaoks on huvitavaks ja südamelähedaseks tööks laste kõneliste oskuste kujundamine mängulise tegevuse kaudu ning õppematerjalide koostamine. Sageli on see töö ajendatud konkreetse kliendi vajadustest lähtuvalt, kuna sobivat valmiskujul kõneteraapia materjali ei ole.
Iga laps ja täiskasvanu vajab jõukohast, huvitavat ning mitmekesist õpetust. Lisaks kõneteraapiale pean logopeedi töö juures oluliseks nii kliendile kui ta lähedastele mõistmise ning toetuse pakkumist. Kiirema töö tulemuse saavutamiseks on oluliseks võtmesõnaks koostöö logopeedi ja kodu vahel.
Inga vastuvõtule on võimalik registreerida kodulehel asuva vormi kaudu, telefonil 58534 800 või meiliaadressil info@konekoda.ee
Meil on väga hea meel teatada, et Kõnekojas alustas alates juulist vastuvõtte eripedagoog Katrin Jaanimets (end Kisand)!
Katrin ise kirjutab enda kohta nii:
Lõpetasin Tartu Ülikooli 2006. aastal eripedagoogika erialal. Töötasin õpingute ajal Tartu Pääsupesa lasteaias kehapuuetega laste liitrühma õpetajana. Pärast ülikooli lõpetamist asusin tööle Tartu Hiie kooli, kus õpetan nii kuulmis- kui ka kõneosakonna õpilaste klassides. Lisaks põhitöökohale Tartu Hiie koolis olen töötanud lühiajaliselt väiksema koormusega ka Tartu Kesklinna koolis eripedagoogina ning Laeva põhikoolis eripedagoogi ning HEV koordinaatorina.
Minu arvates ei saa kunagi öelda, et nüüd olen õpetaja valmis. Õpetaja amet nõuab pidevat enesetäiendamist. Seega 2021. aasta kevadel lõpetasin veelkord Tartu Ülikooli, seekord eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe õppekaval.
Õpetajana töötatud aastad on mulle andnud hindamatu väärtusega kogemusi.
Katrini vastuvõtule on võimalik registreerida kodulehel asuva vormi kaudu, telefonil 58534 800 või meiliaadressil info@konekoda.ee
Tulbid on küll veel kevadised, aga suvi läheneb suure hooga ja koos suvega ka puhkused. Kõnekoda on juulis kollektiivpuhkusel ja alustab uuesti tööd augustist. Juunisse on jäänud veel mõned vabad esmased ajad 
Aja registreerimiseks kasuta meie kodulehel olevat vormi, helista telefonil +372 58 534 800 või kirjuta meiliaadressil info@konekoda.ee.
Mõnusat suveootust!
Tule vaata filmi „When I Stutter“!
6.aprillil 2022 kell 18.30 linastub Tartu kinos Elektriteater John Gomezi film „When I Stutter“, eestikeelsete subtiitritega. 1 tund ja 7 minutit kestvale filmile järgneb lühike arutelu, kus Eesti Kogelejate Ühingu (EKÜ) liikmed vastavad filmivaatamise jooksul kerkinud ja teemakohastele muudelegi küsimustele. Oodatakse kõiki huvilisi, üritus on tasuta.
Täpsemalt saab filmi kohta lugeda: https://elektriteater.ee/filmid/when-i-stutter/
„When I Stutter“ on seitsmekordselt auhinnatud dokumentaalfilm, mis on linastunud maailmas üle 100 korra. Film näitab, et inimlikkus eksisteerib ka üsna müstilises kõnehäires. Nelja ja poole aasta jooksul jagavad 19 inimest oma lugusid, kuidas kogelus on mõjutanud nende elusid. Mõned lood on sünged, mõned naljakad ja mõned tõelised edulood. Lisaks leiab filmist huvitavaid kujundeid, mis aitavad näitlikustada mõningaid kogelusega seotud küsimusi. Film jälgib ka ühe noore kogeleja rännakut läbi kõneteraapia. Millise kontakti ta saavutab logopeediga ning millised imelised muutused võivad toimuda, kui kohata õiget inimest õigel ajal.
Kohtumiseni 6. aprilli õhtul kinos Elektriteater!
Kogelus on kõnehäire, mille tõttu on häiritud sujuv kõne. See tähendab, et inimene küll teab täpselt, mida ta öelda soovib, aga ei suuda seda antud hetkel teha. Kogelus avaldub primaarse kogelusena ehk blokid, kordused ja venitused, lisaks sellele kasutavad paljud täiskasvanud kogelejad sekundaarset käitumist ehk õpitud trikke, et kogelust vältida või kogelusest üle saada (nt sõnade asendamine sünonüümidega, täitehääliku nt ‘ee’ kasutamine, kaasliigutus käega vm) (Guitar, 2014).
Kuna kogelus areneb ja muutub elu jooksul, kogelevad kõik inimesed erinevalt. Samuti on kogelejatel erinev suhtumine oma kogelusse. Kuna inimese psüühika areneb koos keskkonnaga, on teiste inimeste suhtumine kindlasti üks põhjustest, miks mõni kogeleja on oma kõneviisiga rohkem rahul ja teine mitte. Paljud kogelejad on väitnud, et neil on kooliajast kaasõpilaste ja õpetajatega suhtlemisest negatiivseid kogemusi (Daniels et al., 2012; Hugh-Jones ja Smith, 1999). Panicoa et al., 2015 näitasid, et negatiivset suhtumist esineb eelkõige siis, kui kaasõpilased ei tea, mis kogelus on.
Aga kuidas siis oleks parem käituda? Kuidas tekitada olukord, kus kogeleja julgeks suhelda ja tunneks, et teised aktsepteerivad tema kõneviisi? St. Louis jt (2017) küsisid Ameerika Ühendriikides 130 kogeleja käest, mida teised inimesed võiksid suheldes teha, et toetada kogelevat inimest ja millist käitumist võiks vältida.
Kõige toetavamate käitumisviisidena toodi välja järgnevad:
“säilita silmside, kui sinuga räägin”,
“ole kannatlik / mõistev / tundlik / sõbralik / hinnangutevaba”,
“kuula mind”,
“küsi minu kogeluse kohta”,
“lase mul sõnad / laused lõpetada”,
“näita üles empaatiat / huvi / kaastunnet/ austust”;
“käitu minuga normaalselt”;
“kaasa mind vestlusesse”;
“aita mind, kui ma kogelen”.
Kõige vähem toetavaks loeti järgmisi käitumisviise:
“lõpeta minu sõnad / laused”;
“naeruväärista mind / mu kogelust”;
“näita välja ebamugavust / häbene / tunne piinlikkust / näita välja hirmu mu kogeluse ees”;
“käitu minuga teistmoodi”;
“naera minu / minu kogelemise üle”;
“survesta mind rääkima või kiirusta mind”;
“reageeri minu või mu kogelemise suhtes negatiivselt”;
“näita, et oled minu kogelemisest teadlik”;
“anna kogelemise kohta nõu”.
Nagu näha, on enamikul kogelejatel soov, et vestluspartner säilitaks silmside, oleks kannatlik, kuulaks ja käituks nendega “normaalselt”. Samas on siin ka teatavad vastuolud. Näiteks kui vestluspartneri jaoks on just normaalne rääkida kiiresti ja öelda jutu vahele oma mõtteid, siis enamiku kogelejate jaoks see pole toetav. Seega osad kogelejad soovivad, et vestluspartner arvestaks nende eripäraga ja käituks teistmoodi, kui ta võib-olla tavaliselt käitub. Samuti ei soovi enamik kogelejaid, et vestluskaaslane nende eest lauseid lõpetaks, samas mõned soovivad, et teine pool aitaks neid, kui nad kogelevad. Mõned kogelejad soovivad, et vestluspartner küsiks nende käest kogeluse kohta ja mõned ei soovi, et näitaks, et on teadlik nende kogelusest.
Kokkuvõtteks on olemas üldised põhimõtted – aktsepteerimine, kuulamine, lugupidamine, arvestamine – ning iga kogeleja individuaalsed soovid, mida suhtlemisel arvesse võtta. Sellest võib järeldada, et kui kogeleja on võõras inimene, saab kasutada üldisi suhtlemise põhimõtteid ja edaspidi, kui inimesega on saavutatud hea kontakt, saab uurida millised individuaalsed soovid tal on. Sellised üldised suhtlemise põhimõtted käivad tegelikult kõikide inimestega suhtlemise kohta. 2021. aastal valmis kolme riigi kogelejate ühingute koostöös juhendmaterjal noorsootöötajatele, kus on põhjalikumalt kirjeldatud kuidas luua hea kontakt kogelejaga, kuidas arvestada eripäradega ning kuidas kogelejat toetada. Vaadake lisaks: www.stamily.org/manual/nt
Autor: Hardi Sigus, Kõnekoja psühholoog
Kasutatud kirjandus:
Daniels, D. E., Gabel, R. M., & Hughes, S. (2012). Recounting the K–12 school experiences of adults who stutter: A qualitative analysis. Journal of Fluency Disorders, 37, 71–82. DOI: 10.1016/j.jfludis.2011.12.001
Hugh-Jones, S., & Smith, P. K. (1999). Self-reports of short- and long-term effects of bullying on children who stammer. British Journal of Educational Psychology, 69, 141–158. doi: 10.1348/000709999157626
Guitar, B. (2014). Stuttering: An integrated approach to its nature and treatment. (4th ed.). Baltimore: Williams and Wilkins.
St. Louis, K., O., Irani, F., Gabel, R., M., Hughes, S., Langevin, M., Rodriguez, M., Scott, K., S., Weidner, M., E., (2017). Evidence- based guidelines for being supportive of people who stutter in North America. Journal of Fluency Disorders. Vol. 53, 1-13. doi.org/10.1016/j.jfludis.2017.05.002
Meil on väga hea meel teatada, et alates augustist liitub meie meeskonnaga eripedagoog Karin Needo! Karin on pärast eripedagoogika magistriõppe lõpetamist töötanud eripedagoogina ning õpib hetkel ka logopeedia magistriõppes. Tere tulemast meeskonda!
Karini kohta saad rohkem lugeda SIIT.
Karini vastuvõtule saab registreerida meiliaadressil info@konekoda.ee ja telefonil +372 58 534 800.
“Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa.” Toomas Hendrik Ilves
Ilusat õpetajate päeva kõigile õpetajatele ja jätkuvat indu ning jaksu selles äärmiselt tänuväärses ametis!
Hea klient!
Kõnekoda avab taas uksed 18. mail, kuid seda juba uuel aadressil. Asume 18. maist aadressil Staadioni 67-5.
Vastuvõtule saab registreerida meiliaadressil info@konekoda.ee, telefonil 58 534 800 või meie registreerimisvormi kaudu.
