Sügisel Kõnekojas toimunud kogelejate harjutusõhtul rääkisid kogelejad, mis on neid suhtlemisel aidanud. Loeb nii see, mida kogelusega inimene ise mõtleb ning teeb kui ka see, kuidas käitub kaasvestleja.
Alloleval pildil on mõned näpunäited, millest võib abi olla.
Järgmine harjutusõhtu toimub Kõnekojas 14. aprillil kl 18.00. Täpsem info peagi!
Lapsed õpivad lugema ja kirjutama keskmiselt 5–7-aastaselt. Aga enne, kui laps õpib lugema ja kirjutama, peab ta omandama lugemise ja kirjutamise eeloskused. Lapsel on vaja tähed selgeks saada ning õppida häälima ja omandada häälikanalüüsi oskus. Selleks, et tähtede kirjutamine tuleks lihtsamalt, on soovitatav teha lapsega kirja eelharjutusi.
TÄHED SELGEKS. Mõni laps tunneb tähtede vastu huvi ja saab need kiirelt selgeks. Teisele lapsele on see raske ja seetõttu võib ka huvi kaduda. Oluline on alustada lihtsamate tähtede õppimisest (nt I, O, A) ning tasapisi uusi tähti juurde võtta. Lisaks tasub tähtede õppimisele läheneda loovalt, näiteks:
HÄÄLIMINE tähendab sõna hääldamist häälikhaaval (EMA: ee-mm-aa). Häälimisel tuleb öelda häälikuid nii, nagu me neid kuuleme ja ütleme (ISA: ii-ss-aa, mitte: ii-ess-aa). Häälikute eristamise võime on väga oluline – see toetab lapsel õige häälduse ja õigekirja kujunemist.
Mänge häälimisoskuse arendamiseks:
1) Hääli sõnu ja lase lapsel sõna ära arvata. Arvatav ese võiks esialgu olla lapse vaateväljas – lill, aken, tool.
2) Häälimisel aitab häälikuid paremini tajuda häälikute materialiseerimine. Sõna häälides paiguta iga hääliku tähistamiseks lapse ette mingi lihtsasti tajutav objekt (pliiats, kivi, tammetõru vms).
3) Kui lapsel on tähed selged, siis saab häälimist kasutada koos tähtede ladumisega. Alustada tasub lühikestest ja ilma sulghäälikuta sõnadest, kuna neid on lihtsam häälida. Järgnev pilt on tehtudki sellise harjutamise järel, st palusin lapsel esmalt sõna (nt enda nimi) häälida ja seejärel see piparkoogi-tähtedest laduda.
HÄÄLIKANALÜÜS on häälikute eristamine ja nende järjekorra määramine sõnas. Öeldakse, et lähtumine häälikutest sõnas on lugema-kirjutama õppimise vundament.
Mänge häälikanalüüsi arendamiseks:
1) Sõnauss, uue sõna mõtlemine eelmise sõna viimase hääliku järgi (kass – siga – ahv). Sama mängu saab teha ka piltide reastamisega.
2) Ühe ja sama häälikuga algavate sõnade nimetamine (pall, pilv, porgand);
3) Täidan, täidan laeva. Nt asjadega, kus on e häälik: seebiga, seentega…
4) Kalamäng paberist tehtud kalaga, mis on kolmeks lõigatud (Kuula, kas … häälik on sõna alguses, keskel või lõpus! Tõsta vastavalt kala pea, keha või saba!)
LUGEMISE ALGUS. Kui laps on tähed selgeks saanud, siis tasub lugema õppimist alustada esialgu kahe tähe kokkulugemisest (nt E-I, M-A). Pildil oleval harjutuslehel pidi laps tõmbama joone M-i juurest täishääliku juurde ja ka hääldama nt MMAA. Mängus läks M täht A-le külla. (See pildil olev harjutusleht on võetud A. Hanseni ja M. Jahu harjutuste kogumikust “Lups lugema 1”).
KIRJA EELHARJUTUSED. Selleks, et kirjutamine tuleks lihtsamalt (silma ja käe koostöö areneks ning käsi muutuks osavamaks) on hea esmalt teha lapsega kirja eelharjutusi, nt kriipse, sik-sakke, laineid jm mustreid (nagu pildilt näha on selliseid harjutusvihikuid isegi vasakukäelistele).
Lugema ja kirjutama õppimine on tore seiklus, mida saab täiskasvanu juhendamisel teha mänguliselt ja kaasahaaravalt. Kui näed, et lapsel läheb lugema ja kirjutama õppimine vaevaliselt, siis ära kõhkle – pöördu meie toredate spetsialistide poole ja saame koos need raskused ületatud.
Iga lapse kõne areng kulgeb natuke omamoodi. Mõni hakkab rääkima väga varakult, justkui iseenesest. Mõne teise lapse rääkima hakkamine võib aga olla aeglasem. Üks võimalus, miks laps kahe-, kolme-, nelja- või viieaastaselt räägib oma eakaaslastest oluliselt vähem, on kõne hilistumine. Kõne arengu probleemi kahtluse korral tuleb lapsega kindlasti logopeedi poole pöörduda. Parim aeg selle tegemiseks on enne lapse kolmeaastaseks saamist. Oluline on aga teada, et lisaks logopeedilisele abile on ka lapsevanematel oma lapse kõne arengu toetamisel väga suur roll. Ema-isa saavad olla oma lapsele parimad rääkima-õpetajad, kui nad teavad, kuidas seda teha. Järgnevalt on toodud viis soovitust, mida iga lapsevanem saab järgida, et toetada oma lapse kõne arengut.
Eriline Aeg on üks kindel aeg päevas, mil oled sajaprotsendiliselt lapsele pühendunud. Sel ajal on kinni või ära pandud kõik segajad (TV, raadio, telefon) ning keegi teistest pereliikmetest ei saa teie mängu vahele tulla. See on parim aeg koostegevuseks ning lapsele oma tähelepanu jagamiseks. Eriline Aeg ei pea olema väga pikk, umbes 15 minutist päevas juba piisab.
Parim on seda teha justnimelt Erilise Aja käigus. Pane tähele, kuhu on Su laps
e pilk suunatud, sest sinna liigub ka tema tähelepanu. Jälgi, millest Su laps huvitub ning näita oma huvi välja – mine mänguga kaasa, tegutse esemetega samal moel või lihtsalt ole ta kõrval, kui ta mängib.
Mida vanemaks laps saab, seda rohkem on tal mõtteid, soove ja ideid. Lapsevanemana saad Sa õpetada last ennast sõnaliselt väljendama. Kui Sa näed, et laps vajab abi, kuid ta ei oska seda veel sõnadega paluda, siis ütle tema eest „Aita!“. Ja siis aita teda. Kui Sa näed, et laps soovib midagi saada, kuid ta ei oska seda veel sõnadega paluda, siis ütle tema eest „Anna!“. Ja siis anna talle soovitud ese. Niimoodi toimi igapäevaelus võimalikult paljudes olukordades.
Pane tähele, kui laps proovib esimest korda mõnda sõna järgi korrata või ise kasutada. Mõnikord võib sõna asemel kostuda hoopiski häälitsus, kuid Sina lapsevanemana tead, et laps tegi selle häälitsuse teadlikult. Rõõmusta koos lapsega ning ole siiralt õnnelik iga uue sõnalise väljenduse üle. Korda tema ütlust ning loo lapsele veel rohkelt võimalusi selle sama häälitsuse või sõna uuesti kasutamiseks.
Pane kirja kõik lapse häälitsused ning sõnad, mida ta kasutab. Kirjuta juurde kuupäev, mil seda esimest korda kuulsid.
Oluline on, et paneksid kirja sõna just sellise hääldusega nagu laps seda kasutab. Sõnavarapäevik annab Sulle võimaluse jälgida, kui palju sõnu lapse sõnavarasse lisandub. Olemasolevaid sõnu kasuta ise lapsega mängides ning loo temalegi võimalusi neid sõnu erinevates olukordades öelda. Lisaks annab sõnavarapäevik hea info ka lapsega tegelevale logopeedile.
Soovitused on kirja pannud logopeed Siiri Karm.
