Helena muljeid Bulgaaria õppereisilt

Kõnekoja logopeed Helena Oselin jagab oma muljeid Bulgaaria õppereisilt.

Viibisin selle aasta 23. augustist esimese septembrini Bulgaarias Kranevos õppereisil projekti LINKS (Logopedists Interact for New Knowledge and Skills) raames. See oli rahvusvaheline kursus, milles osalesid Bulgaaria, Rumeenia ja Baltimaade logopeedid.

Õpet viisid läbi üks kuni kolm juhendajat igast osalenud riigist. Mina viisin läbi ühe päeva, kus jagasin oma teadmisi laste kogelusteraapiast. Terve päev inglise keeles koolitust teha oli minu jaoks väljakutse. Hea meel oli sellest, et osalejad olid varmad arutama gruppides ja vastama mu küsimustele ning harjutama kõnetehnikaid.

Jagan nüüd mõningaid teemasid, mis minu jaoks eriliselt meelde jäid. Dorina Talas Rumeeniast rääkis varajasest sekkumisest. Ta pidas tähtsaks terve perega töötamist, rõhutades muuhulgas seda, et isad oleksid ka kaasatud. Vastastikune austus vanemate ja logopeedide vahel on kõneravitöös vajalik.

Väga huvitav ettekanne oli leedukatel Daiva Kairienel ja Simona Daniutel, kes rääkisid hääldusprobleemide identifitseerimisest ja diferentseerimisest. Nad tõid välja eraldi kõnepuuete liigina fonoloogilise puude (phonological disorder). Väga põnev oli arutada, mil moel erineb see apraksiast (või düsprakiast). Mõistsin, et see on teema, mille kohta oleks huvitav ettekandeid kuulata tulevikuski.

Lätlane Ilse Vilka jäi meelde kõneravis kasutatavate vahvate ja sisukate lauamängude esitlejana. Selleks, et mängus eesmärki saavutada tuleb mingeid oskusi kasutada, mistõttu ongi lauamängud hea vahend logopeediliseks harjutamiseks.

Bulgaarlane Olga Georgieva rääkis heli, muusika ja liigutuste mõjust sensoorsele töötlusele (sensory processing), kõnele ja õppimisele. Ta rõhutas seda, kuivõrd vajalik on tänapäeva mürarikkas keskkonnas olla vahepeal vaikuses. Olga Georgieva tegi ka justkui katse osalejatega, lastes mitmel osalejal 15 minutit kuulata erinevat tüüpi muusikat. Hiljem palus ta inimestel rääkida oma kogemustest. Osalejad kogesid helisid, mis muudavad väga rahulikuks ning selliseid, mis muudavad inimese tasakaalukaks ja samas tegutsemisvalmiks. Helide ja rütmide kasutamine kõneravis justkui vahepalana võib abiks olla lapse ergastamisel või rahustamisel.

Väga huvitav oli ka külaskäik Varna erivajadustega laste keskusesse Karin Domi. Sealse spetsialisti loeng varajasest sekkumisest koos rohkete videomaterjalidega oli õpetlik. See pani taaskord mõtlema, kui tähtis on, et lapsevanem igapäevase tegevuse käigus suheldes saaks lapsega esmalt hea kontakti (ka mitteverbaalselt). Oluline on, et vanem ei loeks kõiki soove lapse silmist, vaid looks olukordi, kus lapsel on vaja kõnet, häälitsust vm suhtlusvahendit kasutada oma soovi väljendamiseks. Ja viimaks, suhtlemisega seotud tegevuses võiks olla rõõmu ja nalja. Siis laps tahab koos suurega toimetada.

Selle koolituse üks suurimaid boonuseid oli võimalus teemasid oma rahvusgrupis arutada ning teiste riikide kolleegidega kogemusi vahetada. Eesti gruppi kuulusid Kadi Lukanenok, Urve Raudsepp-Alt, Eike Betlem, Marju Lahtein, Riina Leok, Kristi Sarapuu ja Katrin Sülla. Nende toredate inimestega läheks teinekordki luurele 😉 Projekti toetas Erasmus+ programm ning projekti suurepärane koordinaator oli Yonko Dodev. Thank you, Yonko, for your great work!

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.