Hea Kõnekoja klient!
Alates 1. maist 2021 toimus muudatus kaugnõustamise hinnakirjas ja korduva kaugnõustamise kestuses. Esmase kaugnõustamise hinnaks on 45€. Korduva kaugnõustamise hinnaks on 40€ ning korduv kaugnõustamine kestab orienteeruvalt 40 minutit. Rohkem infot kaugnõustamise kohta meie keskuses leiad SIIT.
Meeldivate kohtumisteni Kõnekojas!
Iga lapse kõne areng kulgeb natuke omamoodi. Mõni hakkab rääkima väga varakult, justkui iseenesest. Mõne teise lapse rääkima hakkamine võib aga olla aeglasem. Üks võimalus, miks laps kahe-, kolme-, nelja- või viieaastaselt räägib oma eakaaslastest oluliselt vähem, on kõne hilistumine. Kõne arengu probleemi kahtluse korral tuleb lapsega kindlasti logopeedi poole pöörduda. Parim aeg selle tegemiseks on enne lapse kolmeaastaseks saamist. Oluline on aga teada, et lisaks logopeedilisele abile on ka lapsevanematel oma lapse kõne arengu toetamisel väga suur roll. Ema-isa saavad olla oma lapsele parimad rääkima-õpetajad, kui nad teavad, kuidas seda teha. Järgnevalt on toodud viis soovitust, mida iga lapsevanem saab järgida, et toetada oma lapse kõne arengut.
Eriline Aeg on üks kindel aeg päevas, mil oled sajaprotsendiliselt lapsele pühendunud. Sel ajal on kinni või ära pandud kõik segajad (TV, raadio, telefon) ning keegi teistest pereliikmetest ei saa teie mängu vahele tulla. See on parim aeg koostegevuseks ning lapsele oma tähelepanu jagamiseks. Eriline Aeg ei pea olema väga pikk, umbes 15 minutist päevas juba piisab.
Parim on seda teha justnimelt Erilise Aja käigus. Pane tähele, kuhu on Su laps
e pilk suunatud, sest sinna liigub ka tema tähelepanu. Jälgi, millest Su laps huvitub ning näita oma huvi välja – mine mänguga kaasa, tegutse esemetega samal moel või lihtsalt ole ta kõrval, kui ta mängib.
Mida vanemaks laps saab, seda rohkem on tal mõtteid, soove ja ideid. Lapsevanemana saad Sa õpetada last ennast sõnaliselt väljendama. Kui Sa näed, et laps vajab abi, kuid ta ei oska seda veel sõnadega paluda, siis ütle tema eest „Aita!“. Ja siis aita teda. Kui Sa näed, et laps soovib midagi saada, kuid ta ei oska seda veel sõnadega paluda, siis ütle tema eest „Anna!“. Ja siis anna talle soovitud ese. Niimoodi toimi igapäevaelus võimalikult paljudes olukordades.
Pane tähele, kui laps proovib esimest korda mõnda sõna järgi korrata või ise kasutada. Mõnikord võib sõna asemel kostuda hoopiski häälitsus, kuid Sina lapsevanemana tead, et laps tegi selle häälitsuse teadlikult. Rõõmusta koos lapsega ning ole siiralt õnnelik iga uue sõnalise väljenduse üle. Korda tema ütlust ning loo lapsele veel rohkelt võimalusi selle sama häälitsuse või sõna uuesti kasutamiseks.
Pane kirja kõik lapse häälitsused ning sõnad, mida ta kasutab. Kirjuta juurde kuupäev, mil seda esimest korda kuulsid.
Oluline on, et paneksid kirja sõna just sellise hääldusega nagu laps seda kasutab. Sõnavarapäevik annab Sulle võimaluse jälgida, kui palju sõnu lapse sõnavarasse lisandub. Olemasolevaid sõnu kasuta ise lapsega mängides ning loo temalegi võimalusi neid sõnu erinevates olukordades öelda. Lisaks annab sõnavarapäevik hea info ka lapsega tegelevale logopeedile.
Soovitused on kirja pannud logopeed Siiri Karm.
“Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa.” Toomas Hendrik Ilves
Ilusat õpetajate päeva kõigile õpetajatele ja jätkuvat indu ning jaksu selles äärmiselt tänuväärses ametis!
Hea klient!
Kõnekoda avab taas uksed 18. mail, kuid seda juba uuel aadressil. Asume 18. maist aadressil Staadioni 67-5.
Vastuvõtule saab registreerida meiliaadressil info@konekoda.ee, telefonil 58 534 800 või meie registreerimisvormi kaudu.
Hea Kõnekoja klient!
Hea klient!
Anname teada, et Kõnekoda pakub logopeedilist nõustamist ka Skype’i vahendusel.
Esmase kaugnõustamise hind: 40€
Esmane kaugnõustamine koosneb kolmest osast:
Korduva kaugnõustamise hind: 20€
Hea Kõnekoja klient!
Helena Oselin: helena@konekoda.ee
Katre Kandimaa: katre@konekoda.ee
Marin Jõgi: marin@konekoda.ee
Kirsi Sepp: kirsi@konekoda.ee
Anna-Liisa Undrits: annaliisa@konekoda.ee
14. ja 28.märtsil 2020 toimub Logopeedilise Teraapia Keskuses Kõnekoda (Emajõe 8-5) kahepäevane praktiline töötuba teemal “Laste kogelusteraapia”. Töötuba viivad läbi Hariduse Tugiteenuste Keskuse logopeed Päivi Kõiv ning Logopeedilise Teraapia Keskuse Kõnekoda logopeed Helena Oselin.
Kahepäevasel praktilisel koolitusel antakse ülevaade laste kogelusteraapia kaudsest ning otsesest lähenemisest, analüüsitakse põhjalikumalt vanemate nõustamise olulisust ning tutvustatakse koolieelsete lastega töötamiseks sobivaid teraapiaid.
Koolituse käigus toimuvad arutelud, analüüsitakse videosid, harjutatakse nõustamist ja kõnetehnikaid.
Kahe koolituspäeva vahel esitatakse kõikidele osalejatele kodune töö, mille kaudu kinnistatakse koolitusel omandatud uut infot.
Koolituspäevad kestavad mõlemal kuupäeval kella 13st 17ni.
Maksimaalne osalejate arv on 12.
Kahe koolituspäeva hind on 120 eurot. Koolituse eest on võimalik tasuda arvega.
Info: paivi.koiv@gmail.com
Registreerimine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdIqSkDlsvjALBJSsAsfuv05oAMkj-L5M8VlInP1_Q2FNfy7g/viewform
20.02.2020 kl 17.00-19.00 toimub Kõnekojas Iti Müürsepa juhendamisel logopeedidele suunatud seminar “Suu ja keele funktsioonide mõjust lapse arengule”.
Miks esineb osadel inimestel näo- ja lõualuude arenguhäireid? Hambumushäireid ja probleeme lõualiigestega? Kehahoiu- ja unehäireid? Millist rolli täidab seejuures keel ja suupiirkonna lihased? Milline on keele vale puhkeasend ja neelamismuster?
Seminaril osaleja saab vastuse küsimustele, kuidas on keele ja suupiirkonna lihaste funktsioonid seotud inimese näokolju ja hambumuse arenguga, unekvaliteedi, kehahoiu ning üldise tervisliku seisundiga. Tutvume kuidas saab keele funktsionaalsust hinnata, millised on tüüpilisemad keele düsfunktsiooni põhjused ning miks on nende ravis oluline meeskonnatöö.
Keele ja suupiirkonna valede puhkeasendite ning häirunud funktsioonide ravimata jätmine lapseeas võib viia paljude erinevate tervisehäireteni, mille korrigeerimine täiskasvanueas on oluliselt komplitseeritum, aeganõudvam ning kulukam.
Lektor Iti Müürsepp on müofunktsionaalse teraapia ja füsioteraapia spetsialist. Müofunktsionaalse terapeudina tegeleb igapäevaselt keele liikuvuspiiratuse, häirunud asenditunnetuse või lihastoonuse, vale keele ja suu puhkeasendi ning neelamismustri korrigeerimisega.
Osavõtutasu: 15€
HETKEL ROHKEM VABU KOHTI POLE! Ootenimekirja lisamiseks kirjuta info@konekoda.ee
Viibisin selle aasta 23. augustist esimese septembrini Bulgaarias Kranevos õppereisil projekti LINKS (Logopedists Interact for New Knowledge and Skills) raames. See oli rahvusvaheline kursus, milles osalesid Bulgaaria, Rumeenia ja Baltimaade logopeedid.
Õpet viisid läbi üks kuni kolm juhendajat igast osalenud riigist. Mina viisin läbi ühe päeva, kus jagasin oma teadmisi laste kogelusteraapiast. Terve päev inglise keeles koolitust teha oli minu jaoks väljakutse. Hea meel oli sellest, et osalejad olid varmad arutama gruppides ja vastama mu küsimustele ning harjutama kõnetehnikaid.
Jagan nüüd mõningaid teemasid, mis minu jaoks eriliselt meelde jäid. Dorina Talas Rumeeniast rääkis varajasest sekkumisest. Ta pidas tähtsaks terve perega töötamist, rõhutades muuhulgas seda, et isad oleksid ka kaasatud. Vastastikune austus vanemate ja logopeedide vahel on kõneravitöös vajalik.
Väga huvitav ettekanne oli leedukatel Daiva Kairienel ja Simona Daniutel, kes rääkisid hääldusprobleemide identifitseerimisest ja diferentseerimisest. Nad tõid välja eraldi kõnepuuete liigina fonoloogilise puude (phonological disorder). Väga põnev oli arutada, mil moel erineb see apraksiast (või düsprakiast). Mõistsin, et see on teema, mille kohta oleks huvitav ettekandeid kuulata tulevikuski.
Lätlane Ilse Vilka jäi meelde kõneravis kasutatavate vahvate ja sisukate lauamängude esitlejana. Selleks, et mängus eesmärki saavutada tuleb mingeid oskusi kasutada, mistõttu ongi lauamängud hea vahend logopeediliseks harjutamiseks.
Bulgaarlane Olga Georgieva rääkis heli, muusika ja liigutuste mõjust sensoorsele töötlusele (sensory processing), kõnele ja õppimisele. Ta rõhutas seda, kuivõrd vajalik on tänapäeva mürarikkas keskkonnas olla vahepeal vaikuses. Olga Georgieva tegi ka justkui katse osalejatega, lastes mitmel osalejal 15 minutit kuulata erinevat tüüpi muusikat. Hiljem palus ta inimestel rääkida oma kogemustest. Osalejad kogesid helisid, mis muudavad väga rahulikuks ning selliseid, mis muudavad inimese tasakaalukaks ja samas tegutsemisvalmiks. Helide ja rütmide kasutamine kõneravis justkui vahepalana võib abiks olla lapse ergastamisel või rahustamisel.
Väga huvitav oli ka külaskäik Varna erivajadustega laste keskusesse Karin Domi. Sealse spetsialisti loeng varajasest sekkumisest koos rohkete videomaterjalidega oli õpetlik. See pani taaskord mõtlema, kui tähtis on, et lapsevanem igapäevase tegevuse käigus suheldes saaks lapsega esmalt hea kontakti (ka mitteverbaalselt). Oluline on, et vanem ei loeks kõiki soove lapse silmist, vaid looks olukordi, kus lapsel on vaja kõnet, häälitsust vm suhtlusvahendit kasutada oma soovi väljendamiseks. Ja viimaks, suhtlemisega seotud tegevuses võiks olla rõõmu ja nalja. Siis laps tahab koos suurega toimetada.
Selle koolituse üks suurimaid boonuseid oli võimalus teemasid oma rahvusgrupis arutada ning teiste riikide kolleegidega kogemusi vahetada. Eesti gruppi kuulusid Kadi Lukanenok, Urve Raudsepp-Alt, Eike Betlem, Marju Lahtein, Riina Leok, Kristi Sarapuu ja Katrin Sülla. Nende toredate inimestega läheks teinekordki luurele 😉 Projekti toetas Erasmus+ programm ning projekti suurepärane koordinaator oli Yonko Dodev. Thank you, Yonko, for your great work!
