See on tõesti tõsi – Kõnekojas töötab praeguseks juba seitse logopeedi! Kõige värskem neist, Liisa Vels, alustab oma tööd alates sügisest 2018.
Liisa on noor ja andekas logopeed, kes varasemalt töötanud nii lasteaias kui erapraksises. Oma rahuliku ja siira olekuga on ta heaks koostööpartneriks lapsevanemale ning suurepäraseks logopeediks lapsele.
Kõnekojal on oma kõige värskema liikme üle väga hea meel. Tänu Liisale saame veelgi rohkem toetada lapsevanemaid olukordades, mille tõttu meie poole kõige sagedamini pöördutakse – laste hääldus- ja kõneprobleemid.
Sügisest 2018 alustab Kõnekojas tööd eripedagoog Maria Pärdi. Maria on pikaajalise kogemusega spetsialist, kelle lisandumise üle on meil tõeliselt hea meel . Meeldiv ja rahulik olek ning lai teadmistepagas teevad Mariast tõeliselt hea eripedagoogi.
Maria on praktiseerinud nii logopeedi kui eripedagoogina juba aastaid. Ta teab väga hästi, mida tähendab koolielu, kuna töötab igapäevaselt tavakooli lugemis- ja kirjutamisraskustega lastega, lisaks osaleb kooli tugimeeskonna töös.
Kõnekojas saab Maria aidata parimal võimalikul viisil – kliendist lähtuvalt ning koostöös tema tugivõrgustikuga.
Alates septembrist 2018 liitub Kõnekoja meeskonnaga suurepärane psühholoog Tõnu Jürjen. Tõnu abil saame pakkuda oma klientidele veelgi tõhusamat teraapiat.
Aastapikkune töö logopeedide erapraksises on meile näidanud, et klientide vajadus teraapia järele on suur. Logopeedidena oskame aidata kõneprobleemide puhul. Kui inimene vajab abi aga laiemalt, võib olla suureks toeks psühholoog. Oleme tõeliselt õnnelikud, et meie meeskonnas on nüüd selline inimene olemas.
Tõnu ligi kümneaastane töökogemus erinevas vanuses klientidega annab talle toeka pagasi, millega meiegi kliente toetada. Nagu Tõnu ise ütleb, siis teda huvitab eelkõige inimene. Võimeka psühholoogina oskab ta näidata, kuidas inimene saab õppida end ise aitama.
Tunneme ennast väga rõõmsana. Kõnekoja meeskonnaga liitub suurepärane logopeed ja hea kolleeg Signe Raudik.
Signe on pikalt töötanud lasteaialogopeedina. Sellele lisaks oli ta kümme aastat tööl Tartu Ülikoolis, kus juhendas ja õpetas noori logopeede. Nii mõnigi Kõnekoja logopeedidest on Signe käe all Tartu Ülikoolis õppinud ja kogemusi omandanud!
Tema tugevad erialased teadmised on alati käinud käsikäes praktikaga – Signe on oma õla alla pannud mitmetele mängudele ja materjalidele, mida Eesti logopeedid oma töös kasutavad (“Jutustades jutustama”, “Oh seda S-i”).
Kõnekojal on taaskord põhjust rõõmustamiseks – meie kollektiiviga liitub uus logopeed Katre Kandimaa!
Katre on töötanud logopeedina alates 1999. aastast erinevates meditsiini- ja haridusasutustes. Oma töös on Katre kokku puutunud erinevas vanuses lastega ning tegelenud nende kõne hindamise, arendamise ning lapsevanemate nõustamisega.
Ka Kõnekojas hakkab Katre tööle lastega. Tema poole võib pöörduda nii väikelaste, koolieelikute kui koolilaste logopeediliste probleemide puhul.
Katre tuleb Kõnekotta väga õigel ajal – meie klientide hulk suureneb. Katre abiga saame anda logopeedilist abi järjest rohkematele lastele. Loomulikult teeme seda jätkuvalt parimal viisil, mida oskame.
Kõnekoja meeskond rõõmustab – aasta nooreks logopeediks 2017 valiti Liisa Kolk!
Peale Tartu Ülikooli logopeedia suuna lõpetamist 2016. aastal on Liisa jõudnud teha juba väga palju – esineda mitmel pool meedias, osaleda Logopeedide Ühingu eestseisuses ning töötada erinevates asutustes logopeedina.
Meil on hea meel, et Liisa oma sära ka Kõnekojale on jaganud – tema rahulik ja selge mõte, heatahtlikkus ja oma töö südamest armastamine on meid kõiki inspireerinud.
Tuult tiibadesse ka edaspidiseks, Liisa! Oled teinud vägeva stardi!
Meie logopeed Helena läbis motiveeriva intervjueerimise treenerite koolituse. Helena kirjeldab, mis on motiveeriv intervjueerimine, kes seda kasutada saavad ja milleks see hea on.
Logopeed kui nõustaja
Logopeedi töö sisaldab nõustamist. Mina olen seda palju kogenud täiskasvanud kogelejatega tööd tehes. Lisaks tegelevad pea kõik logopeedid kõnepuudega laste vanemate nõustamisega.
Ma usun, et nõustamistehnikate ja põhimõtete tundma õppimine, teadvustamine ning harjutamine aitab kaasa paremale nõustamisoskuste kasutamisele oma igapäevatöös.
Motiveeriva intervjueerimise (MI) vaimsus tundus mulle sarnane sellega, milline võiks olla logopeedi hoiak või suhtlusstiil. Näiteks rõhutatakse erinevates kogelusteraapiates, et on väga oluline aktsepteerida klienti sellisena nagu ta on. Samuti on see ka MI-s, mis baseerub C. Rogersi humanistlikul psühholoogial. Lisaks sisaldab MI vaimsus koostöö printsiipi, mis tähendab kliendi kogemusi ja arusaamu austavat partnerlust. Parim koostöö sünnib võrdselt, mitte ülevalt alla või alt üles suunal. MI on teadaolevalt ainus humanistlikul psühholoogial põhinev nõustamismeetod, mille tõenduspõhisust on uuringutega kinnitatud. MI-d kasutavad peale psühholoogide abistava meetodina ka muud spetsialistid, näiteks arstid ja õed.
Motiveeriv intervjueerimine – suund muutustele
MI nõustamist kasutatakse maailmas eelkõige siis, kui inimesel on vaja oma elus teatud muutus läbi viia. Täiskasvanute kogelusteraapias tegeldakse muuhulgas ebaefektiivsete käitumismustrite (nt rääkimise vältimine teatud situatsioonides) muutmisega. Selliste sisseharjunud ja seetõttu mõneti mugavate käitumismustrite muutmiseks on vaja nii nõustamist kui praktiseerimist erinevates olukordades. See on üks valdkondi, kus mina olen tundnud vajadust nõustamisoskuste järele.
Logopeed vajab nõustamisoskusi ka lapsevanematega suhtlemisel. Vahel aitab kõnepuudega last see, kui perekond igapäevases lapsega suhtlemises midagi muudab, vahel on vaja lapsega konkreetseid kõneharjutusi teha. Kui kodus tööd tehakse, on kõneravi efekt oluliselt suurem. Aga see eeldab kliendilt motivatsiooni ja vastutuse võtmist.
Kui inimene ei soovi harjutada või mingit muutust ellu viia, siis on see tema vaba valik. Logopeed ei saa kliendi eest ära otsustada, mida too peab tegema. Logopeed/ nõustaja on nagu giid, kes näitab suunda, teele asub inimene ise.
Kuidas motiveerida nii, et see ei oleks logopeedipoolne korraldus, vaid inimese enda soov ja otsus? MI järgi on inimestel palju sisemisi ressursse, mida siis nõustaja saab esile tuua. Need inimese enda ressursid (näiteks tema põhjus, soov või vajadus muutuse tegemiseks) toetavad inimest rohkem, kui kellegi teise antud korraldused. Oluline on lasta inimesel neist rääkida.
Erinevad tehnikad
MI nõustamisoskused sisaldavad peegeldavat kuulamist, avatud küsimusi, kokkuvõtete tegemist ja kinnitamist. Kui nende tegevuste kirjeldusi lugeda, tunduvad need üsna lihtsad ja arusaadavad. Keerulisemaks läheb see siis, kui on vaja endal neid rakendama hakata. Erinevatele inimestele valmistavad raskusi erinevad ülesanded. Oma nõustamise salvestust analüüsides leiab nii tugevusi kui ka arendamist vajavaid külgi. Ma usun, et selline nõustamise vaimsuse ja tehnikate teadvustamine annab võimaluse oma nõustamisstiili paremaks muuta ning sellest võidavad nii kliendid kui nõustajad.
Helena Oselin (kliiniline logopeed ja motiveeriva intervjueerimise treener)
Meie logopeed Liisa Kolk käis külas Kuku raadio saates “Patsiendiminutid”, milles rääkis sellest, kuidas logopeed saab aidata dementsusega inimest ja tema lähedasi.
Saates tõdeti taaskord, et logopeedi roll on ajas palju muutunud. Logopeed ei tegele tänapäeval mitte ainult lastega, vaid järjest rohkem ka täiskasvanutega. Dementsusega inimeste puhul oskab logopeed hinnata kõnekahjustuse ulatust, aga ka seda, kuidas kõnelejat paremini toetada.
Kõnekoja logopeedid Helena Oselin ja Siiri Karm käisid Huvitaja saates rääkimas logopeedi tööst, logopeedilisest abist ja selle kättesaadavusest Eestis. Logopeedid rääkisid oma kogemustest töös laste ja täiskasvanutega, saate teises pooles andsid esmaseid nõuandeid stuudiosse helistanud kuulajatele.
Nagu sõnas saatejuht Meelis Süld, et selliseid juhtumeid on, kus ilma logopeedi abita hakkama ei pruugi saada. “Te olete väga vajalikud inimesed,” võttis ta teema kokku.
