Harjutusõhtu täiskasvanutele, kes kogelevad
Millal pöörduda eripedagoogi vastuvõtule?
Igal lapsel on omad tugevused ja omad nõrgemad küljed. Vahel on lapse arengu soodustamiseks vaja tuge eripedagoogilt, kes suudab õpitava oskuse väiksemateks osadeks lahti võtta, et lapsel oleks omandamine jõukohasem.
Eripedagoogilise uuringu käigus hindab spetsialist lapse üldist kognitiivset võimekust, sotsiaalseid ja kommunikatiivseid oskusi ning vajadusel ka silma-käe koostööga seotud oskusi ja õpioskusi. Selle põhjal saab eripedagoog nõustada lapsevanemat ja alustada eripedagoogilise teraapiaga. Soovi korral koostab eripedagoog kirjalikult lapse arengu iseloomustuse.
Abi väikelastele ja koolieelikutele:
- kognitiivse arengu (taju, mälu, mõtlemise, tähelepanu ja keskendumise) toetamine;
- sotsiaalse arengu toetamine;
- peenmotoorika ning silma-käe ja kahe käe koostööga seotud oskuste arendamine;
- mänguoskuste arendamine;
- lugemise ja kirjutamise eeloskuste õpetamine: sõnade häälimise ja häälikanalüüsi oskuse kujundamine, foneemanalüüs;
- matemaatiliste oskuste arendamine: tegeletakse nt esemete loendamise, arvu ja hulga kokkuviimise, hulkade võrdlemise ja arvutamisega, harjutatakse matemaatiliste jutukeste kuulamist ja lahendamist, õpitakse kujundeid.
Abi kooliealistele lastele (sh õpiabitunnid eesti keeles ja matemaatikas)
- kognitiivsete oskuste arendamine;
- lugemis- ja kirjutamisoskuste arendamine;
- matemaatiliste oskuste arendamine;
- ainealaste teadmiste kinnistamine;
- õpioskuste ja õpivilumuste kujundamine ja arendamine.
Eripedagoog aitab koostöös lapsevanematega leida viisi, kuidas lapse eripäradega efektiivsemalt toime tulla ning milliseid abivahendeid vajadusel kasutada.
Väikelaste ja koolieelikutega töötab Kõnekojas eripedagoog Evelin. Kooliealiste lastega töötab eripedagoog Katrin.
Eripedagoogi vastuvõtule registreerimiseks kirjuta meiliaadressile info@konekoda.ee, kasuta kodulehel olevat kontaktivormi või helista telefonil 58 534 800.
Eripedagoog Evelin Sikut
Kõnekoja meeskonnal on väga hea meel teatada, et meiega on alates septembrist liitunud eripedagoog Evelin Sikut!
Evelin ise kirjutab enda kohta nii:
Lõpetasin 2016. aastal Tartu Ülikooli eripedagoogika ja logopeedia magistriõppe õppekava. Mulle on omistatud eripedagoog, tase 7 kutsekvalifikatsioon.
Ülikooli õpingute ajal omandasin kogemusi erinevates haridusasutustes. Magistriõpingute kestel alustasin tööd eripedagoogina Kõrveküla Põhikoolis, kus viisin I kooliastmes läbi õpiabitunde. Nõustamistööga olen varasemalt kokku puutunud Laste Tervisekooli rehabilitatsioonimeeskonnas töötades.
Mulle on alati meeldinud tegeleda väikeste lastega. Nende paremaks õpetamiseks ning lasteaiaõpetajate paremaks mõistmiseks läbisin Tartu Ülikoolis vajaliku Eelkoolipedagoogika kursuse ning aasta hiljem kutseaasta läbiva õpetaja tugiprogrammi. Oma töös pean ma vajalikuks koostööd lapsevanemaga, sest just üheskoos on lihtsam seatud eesmärkide suunas liikuda ning neid täita.
Alates 2015. aastast toimetan eripedagoogina Kõrveküla lasteaias Päikeseratas, olen Eesti Eripedagoogide Liidu liige ja võtan osa Tartumaa Tugispetsialistide ainesektsiooni tegemistest.
Mängu kaudu on lapsel kõige lihtsam edasi anda oma teadmisi ja oskusi. Mulle meeldib lapse huvidest ja vajadustest lähtudes koostada erinevaid õppevahendeid ja mänge. Huvipakkuva vahendi kaudu on lihtsam omandada uut ja harjutada oskust, mis ei taha hästi välja tulla.
Evelini vastuvõtule on võimalik registreerida kodulehel asuva vormi kaudu, telefonil 58534 800 või meiliaadressil info@konekoda.ee
Kuidas toetada last lugema ja kirjutama õppimisel?
Lapsed õpivad lugema ja kirjutama keskmiselt 5–7-aastaselt. Aga enne, kui laps õpib lugema ja kirjutama, peab ta omandama lugemise ja kirjutamise eeloskused. Lapsel on vaja tähed selgeks saada ning õppida häälima ja omandada häälikanalüüsi oskus. Selleks, et tähtede kirjutamine tuleks lihtsamalt, on soovitatav teha lapsega kirja eelharjutusi.
TÄHED SELGEKS. Mõni laps tunneb tähtede vastu huvi ja saab need kiirelt selgeks. Teisele lapsele on see raske ja seetõttu võib ka huvi kaduda. Oluline on alustada lihtsamate tähtede õppimisest (nt I, O, A) ning tasapisi uusi tähti juurde võtta. Lisaks tasub tähtede õppimisele läheneda loovalt, näiteks:
- kirjutada pulgaga tähti liivale
- meisterdada erinevatest materjalidest tähti (nt laduda käbidest või lõigata välja paberist)
- kasutada tähematte, nt laduda tähematid tuppa põrandale ning vastavalt kuuldud häälikule paluda lapsel hüpata õigele tähele
HÄÄLIMINE tähendab sõna hääldamist häälikhaaval (EMA: ee-mm-aa). Häälimisel tuleb öelda häälikuid nii, nagu me neid kuuleme ja ütleme (ISA: ii-ss-aa, mitte: ii-ess-aa). Häälikute eristamise võime on väga oluline – see toetab lapsel õige häälduse ja õigekirja kujunemist.
Mänge häälimisoskuse arendamiseks:
1) Hääli sõnu ja lase lapsel sõna ära arvata. Arvatav ese võiks esialgu olla lapse vaateväljas – lill, aken, tool.
2) Häälimisel aitab häälikuid paremini tajuda häälikute materialiseerimine. Sõna häälides paiguta iga hääliku tähistamiseks lapse ette mingi lihtsasti tajutav objekt (pliiats, kivi, tammetõru vms).
3) Kui lapsel on tähed selged, siis saab häälimist kasutada koos tähtede ladumisega. Alustada tasub lühikestest ja ilma sulghäälikuta sõnadest, kuna neid on lihtsam häälida. Järgnev pilt on tehtudki sellise harjutamise järel, st palusin lapsel esmalt sõna (nt enda nimi) häälida ja seejärel see piparkoogi-tähtedest laduda.
HÄÄLIKANALÜÜS on häälikute eristamine ja nende järjekorra määramine sõnas. Öeldakse, et lähtumine häälikutest sõnas on lugema-kirjutama õppimise vundament.
Mänge häälikanalüüsi arendamiseks:
1) Sõnauss, uue sõna mõtlemine eelmise sõna viimase hääliku järgi (kass – siga – ahv). Sama mängu saab teha ka piltide reastamisega.
2) Ühe ja sama häälikuga algavate sõnade nimetamine (pall, pilv, porgand);
3) Täidan, täidan laeva. Nt asjadega, kus on e häälik: seebiga, seentega…
4) Kalamäng paberist tehtud kalaga, mis on kolmeks lõigatud (Kuula, kas … häälik on sõna alguses, keskel või lõpus! Tõsta vastavalt kala pea, keha või saba!)
LUGEMISE ALGUS. Kui laps on tähed selgeks saanud, siis tasub lugema õppimist alustada esialgu kahe tähe kokkulugemisest (nt E-I, M-A). Pildil oleval harjutuslehel pidi laps tõmbama joone M-i juurest täishääliku juurde ja ka hääldama nt MMAA. Mängus läks M täht A-le külla. (See pildil olev harjutusleht on võetud A. Hanseni ja M. Jahu harjutuste kogumikust “Lups lugema 1”).
KIRJA EELHARJUTUSED. Selleks, et kirjutamine tuleks lihtsamalt (silma ja käe koostöö areneks ning käsi muutuks osavamaks) on hea esmalt teha lapsega kirja eelharjutusi, nt kriipse, sik-sakke, laineid jm mustreid (nagu pildilt näha on selliseid harjutusvihikuid isegi vasakukäelistele).
Lugema ja kirjutama õppimine on tore seiklus, mida saab täiskasvanu juhendamisel teha mänguliselt ja kaasahaaravalt. Kui näed, et lapsel läheb lugema ja kirjutama õppimine vaevaliselt, siis ära kõhkle – pöördu meie toredate spetsialistide poole ja saame koos need raskused ületatud.
Kollektiivpuhkus
Alates 1. juulist on Kõnekoja meeskond kollektiivpuhkusel. Soovime kõigile mõnusat ja päikeseküllast suve ning kohtume juba augustis!
Muudatus kaugnõustamise hinnakirjas
Hea Kõnekoja klient!
Alates 1. maist 2021 toimus muudatus kaugnõustamise hinnakirjas ja korduva kaugnõustamise kestuses. Esmase kaugnõustamise hinnaks on 45€. Korduva kaugnõustamise hinnaks on 40€ ning korduv kaugnõustamine kestab orienteeruvalt 40 minutit. Rohkem infot kaugnõustamise kohta meie keskuses leiad SIIT.
Meeldivate kohtumisteni Kõnekojas!
Viis soovitust lapse kõne arengu toetamiseks
Iga lapse kõne areng kulgeb natuke omamoodi. Mõni hakkab rääkima väga varakult, justkui iseenesest. Mõne teise lapse rääkima hakkamine võib aga olla aeglasem. Üks võimalus, miks laps kahe-, kolme-, nelja- või viieaastaselt räägib oma eakaaslastest oluliselt vähem, on kõne hilistumine. Kõne arengu probleemi kahtluse korral tuleb lapsega kindlasti logopeedi poole pöörduda. Parim aeg selle tegemiseks on enne lapse kolmeaastaseks saamist. Oluline on aga teada, et lisaks logopeedilisele abile on ka lapsevanematel oma lapse kõne arengu toetamisel väga suur roll. Ema-isa saavad olla oma lapsele parimad rääkima-õpetajad, kui nad teavad, kuidas seda teha. Järgnevalt on toodud viis soovitust, mida iga lapsevanem saab järgida, et toetada oma lapse kõne arengut.
- Võta lapsega Erilist Aega.
Eriline Aeg on üks kindel aeg päevas, mil oled sajaprotsendiliselt lapsele pühendunud. Sel ajal on kinni või ära pandud kõik segajad (TV, raadio, telefon) ning keegi teistest pereliikmetest ei saa teie mängu vahele tulla. See on parim aeg koostegevuseks ning lapsele oma tähelepanu jagamiseks. Eriline Aeg ei pea olema väga pikk, umbes 15 minutist päevas juba piisab.
- Jälgi, millest Su laps huvitub ning mine tema mänguga kaasa.
Parim on seda teha justnimelt Erilise Aja käigus. Pane tähele, kuhu on Su lapse pilk suunatud, sest sinna liigub ka tema tähelepanu. Jälgi, millest Su laps huvitub ning näita oma huvi välja – mine mänguga kaasa, tegutse esemetega samal moel või lihtsalt ole ta kõrval, kui ta mängib.
- Kui laps ei oska rääkida, siis räägi tema eest.
Mida vanemaks laps saab, seda rohkem on tal mõtteid, soove ja ideid. Lapsevanemana saad Sa õpetada last ennast sõnaliselt väljendama. Kui Sa näed, et laps vajab abi, kuid ta ei oska seda veel sõnadega paluda, siis ütle tema eest „Aita!“. Ja siis aita teda. Kui Sa näed, et laps soovib midagi saada, kuid ta ei oska seda veel sõnadega paluda, siis ütle tema eest „Anna!“. Ja siis anna talle soovitud ese. Niimoodi toimi igapäevaelus võimalikult paljudes olukordades.
- Märka ja tunnusta lapse iga sõna.
Pane tähele, kui laps proovib esimest korda mõnda sõna järgi korrata või ise kasutada. Mõnikord võib sõna asemel kostuda hoopiski häälitsus, kuid Sina lapsevanemana tead, et laps tegi selle häälitsuse teadlikult. Rõõmusta koos lapsega ning ole siiralt õnnelik iga uue sõnalise väljenduse üle. Korda tema ütlust ning loo lapsele veel rohkelt võimalusi selle sama häälitsuse või sõna uuesti kasutamiseks.
- Pea sõnavarapäevikut.
Pane kirja kõik lapse häälitsused ning sõnad, mida ta kasutab. Kirjuta juurde kuupäev, mil seda esimest korda kuulsid.Oluline on, et paneksid kirja sõna just sellise hääldusega nagu laps seda kasutab. Sõnavarapäevik annab Sulle võimaluse jälgida, kui palju sõnu lapse sõnavarasse lisandub. Olemasolevaid sõnu kasuta ise lapsega mängides ning loo temalegi võimalusi neid sõnu erinevates olukordades öelda. Lisaks annab sõnavarapäevik hea info ka lapsega tegelevale logopeedile.
Soovitused on kirja pannud logopeed Siiri Karm.
Kõnekoda on kuni 1. maini suletud
Hea Kõnekoja klient!
Logopeediline kaugnõustamine
Hea klient!
Anname teada, et Kõnekoda pakub logopeedilist nõustamist ka Skype’i vahendusel.
Esmase kaugnõustamise hind: 40€
Esmane kaugnõustamine koosneb kolmest osast:
- Klient saadab logopeedile probleemi kirjelduse ja vajadusel videonäidise kõnest/suhtlemisest;
- logopeed ja klient (väikelaste puhul eelkõige lapsevanem) suhtlevad Skype’i vahendusel umbes 30 minutit;
- vajadusel saadab logopeed pärast seanssi kliendile kirjalikult soovitused kõne arendamiseks.
Korduva kaugnõustamise hind: 20€