Motiveeriv intervjueerimine logopeedi pilgu läbi

Helena Oselin, motiveeriv intervjueerimine
Helena koos teiste MI treeneritega

Meie logopeed Helena läbis motiveeriva intervjueerimise treenerite koolituse. Helena kirjeldab, mis on motiveeriv intervjueerimine, kes seda kasutada saavad ja milleks see hea on.

Logopeed kui nõustaja

Logopeedi töö sisaldab nõustamist. Mina olen seda palju kogenud täiskasvanud kogelejatega tööd tehes. Lisaks tegelevad pea kõik logopeedid kõnepuudega laste vanemate nõustamisega.

Ma usun, et nõustamistehnikate ja põhimõtete tundma õppimine, teadvustamine ning harjutamine aitab kaasa paremale nõustamisoskuste kasutamisele oma igapäevatöös.

Motiveeriva intervjueerimise (MI) vaimsus tundus mulle sarnane sellega, milline võiks olla logopeedi hoiak või suhtlusstiil. Näiteks rõhutatakse erinevates kogelusteraapiates, et on väga oluline aktsepteerida klienti sellisena nagu ta on. Samuti on see ka MI-s, mis baseerub C. Rogersi humanistlikul psühholoogial. Lisaks sisaldab MI vaimsus koostöö printsiipi, mis tähendab kliendi kogemusi ja arusaamu austavat partnerlust. Parim koostöö sünnib võrdselt, mitte ülevalt alla või alt üles suunal. MI on teadaolevalt ainus humanistlikul psühholoogial põhinev nõustamismeetod, mille tõenduspõhisust on uuringutega kinnitatud. MI-d kasutavad peale psühholoogide abistava meetodina ka muud spetsialistid, näiteks arstid ja õed.

Motiveeriv intervjueerimine – suund muutustele

MI nõustamist kasutatakse maailmas eelkõige siis, kui inimesel on vaja oma elus teatud muutus läbi viia. Täiskasvanute kogelusteraapias tegeldakse muuhulgas ebaefektiivsete käitumismustrite (nt rääkimise vältimine teatud situatsioonides) muutmisega. Selliste sisseharjunud ja seetõttu mõneti mugavate käitumismustrite muutmiseks on vaja nii nõustamist kui praktiseerimist erinevates olukordades. See on üks valdkondi, kus mina olen tundnud vajadust nõustamisoskuste järele.

Logopeed vajab nõustamisoskusi ka lapsevanematega suhtlemisel. Vahel aitab kõnepuudega last see, kui perekond igapäevases lapsega suhtlemises midagi muudab, vahel on vaja lapsega konkreetseid kõneharjutusi teha. Kui kodus tööd tehakse, on kõneravi efekt oluliselt suurem. Aga see eeldab kliendilt motivatsiooni ja vastutuse võtmist.

Kui inimene ei soovi harjutada või mingit muutust ellu viia, siis on see tema vaba valik. Logopeed ei saa kliendi eest ära otsustada, mida too peab tegema. Logopeed/ nõustaja on nagu giid, kes näitab suunda, teele asub inimene ise.

Kuidas motiveerida nii, et see ei oleks logopeedipoolne korraldus, vaid inimese enda soov ja otsus? MI järgi on inimestel palju sisemisi ressursse, mida siis nõustaja saab esile tuua. Need inimese enda ressursid (näiteks tema põhjus, soov või vajadus muutuse tegemiseks) toetavad inimest rohkem, kui kellegi teise antud korraldused.  Oluline on lasta inimesel neist rääkida.

Erinevad tehnikad

MI nõustamisoskused sisaldavad peegeldavat kuulamist, avatud küsimusi, kokkuvõtete tegemist ja kinnitamist. Kui nende tegevuste kirjeldusi lugeda, tunduvad need üsna lihtsad ja arusaadavad. Keerulisemaks läheb see siis, kui on vaja endal neid rakendama hakata. Erinevatele inimestele valmistavad raskusi erinevad ülesanded. Oma nõustamise salvestust analüüsides leiab nii tugevusi kui ka arendamist vajavaid külgi. Ma usun, et selline nõustamise vaimsuse ja tehnikate teadvustamine annab võimaluse oma nõustamisstiili paremaks muuta ning sellest võidavad nii kliendid kui nõustajad.

 

Helena Oselin (kliiniline logopeed ja motiveeriva intervjueerimise treener)

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.